Sámi allaskuvlla bargit leat bovdejuvvon sámi vahku lágidemiide viidát. Sii servet logaldallat, juoiggastit, suokkardit goanstta jierpmi ja muđui ávvudit álbmotbeaivvi.
Ođasvuorká
Filtrer etter år
- 2025 (5) Apply 2025 filter
- 2024 (60) Apply 2024 filter
- 2023 (57) Apply 2023 filter
- 2022 (37) Apply 2022 filter
- 2021 (51) Apply 2021 filter
- 2020 (32) Apply 2020 filter
- 2019 (44) Apply 2019 filter
- 2018 (36) Apply 2018 filter
- 2017 (46) Apply 2017 filter
- 2016 (23) Apply 2016 filter
- 2015 (53) Apply 2015 filter
- 2014 (50) Apply 2014 filter
Njeallje rabas virggi
Sámi allaskuvllas leat njeallje rabas virggi ohcanládje. Ollislaš virgealmmuhusat leat gávdnamis jobbnorge.no siiddus. Doppe lea maid ohcanvuogádat man bokte ohcan galgá sáddejuvvot.
Ohcanportála rahpan maŋŋonan
Universitehtaid ja allaskuvllaid oktasaš ohcanportála www.samordnaopptak.no rahppo guovvamánu 6. beaivvi.
Seammahat hástalusat vuođđun ovttasbargui
-Mihttun lea cegget ovttasbargguid gaskal Sámi ja min, dadjá Mimi Karlsen, Ruonáeatnama parlameantta ovdaolmmoš maŋŋel galledeami Sámi allaskuvllas.
Hanna-Máret Outakoski virgáduvvon professorin Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvlla goahtejođiheaddji John-Marcus Kuhmunen lea hui rámis go Outakoski lea háliidan Sámi allaskuvlii.
Sámi dieđalaš áigečállagis ođđa nummir almmuhuvvon
Sámi dieđalaš áigečála (SDÁ) lea aitto almmuhan nuppi nummira dán jagi. SDÁ lea ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Sámi dutkamiid guovddáža mii gullá Norgga Árktalaš Universitehtii UiT:ii, mas sámi dutkanartihkkalat almmuhuvvojit.
Badjel 3 miljovnna oahpaheaddjeoahpuid nannemii
Suoma oahpahus-ja kulturministeriija lea juolludan badjel 3 miljovnna ruvnno prošektii man ulbmilin lea ovddidit ja nannet universitehtaid ovttasbarggu sámegielat oahpaheaddjeoahpuin. Dasto lea jurdda álggahit oktasaš oahpu sámegiella nubbigiellan didaktihkas. Sámi allaskuvlla bealis lea Rauna Rahko-Ravantti mielde prošeavttas.
Sámi allaskuvla ovttasbargagoahtá Dáiddaakademijain
Sámi allaskuvla Giela-, duoji ja servodatdiehtaga(GDS) goahti bargágoahtá lagabui ovttas Kunstakademietin. GDS goađi duodjesuorgi lea leamaš guossis Kunstakademietis gos leat geahčadan mo nannet ovttasbarggu.
Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašupmi buresveadjimii
Sámi allaskuvlla duodjeprofessor Gunvor Guttorm lea duvle leamaš guokte vahku Aucklandas, Aoteaoras gos son lea searvan logaldallin ITP Research Symposium 2024 ja maiddái ráhkadan ja ovdanbuktán gietka- ja wahakuračájáhusa.