Les saken på norsk her.

Leat go jurddašan oahpu gazzat ja leat liigedietnasa ozus? De dá livčče buorre čoavddus dutnje! Sámi allaskuvllas fállat dál váldit guovttegielatiskkadeami. Jus dan ceavzzát de sáhtát vel lohkat DUL-1000 Láidehus dulkomii (30 oč) oahpu mii addá dutnje vejolašvuođa bargat registrerejuvvon dulkan. 

Les på norsk.

Odne, ođđajagimánu 17.beaivvi, de deavdá Jan Henry Keskitalo, Guovdageainnus, 80 jagi. Iluin sávvat mii, Sámi allaskuvlla bargit, hui ollu lihku beaivái min ásahusa vuosttaš rektorii. 

Sámi allaskuvlla ja Universitetet i Innlandet professor Hege Merete Somby galgá jođihit barggu ráhkadit ođđa oktasaš rámmaplána sámi oahpaheaddjeoahpuide. Máhttodepartemeanta lea nammadan bargojoavkku.

Ođđa rámmaplána boahtá golbma sámi oahppoplánaid sadjái, ja galgá gusttot buot allaskuvllaide ja universitehtaide Norggas mat fállet Sámi oahpaheaddjeoahpu. 

Somby dadjá ahte lea buorre go sámi oahpaheaddjeoahput ožžot sierra rámmaplána vai buorebut sáhttit sihkkarastit sámi kulturipmárdusa sámi oahpaheaddjeoahpuin. 

Juovlamánu 31.beaivvi 2025 almmuhuvvui Sámi dieđalaš áigečála (SDÁ) fas. Dás leat njeallje artihkkala ja dát almmuhuvvui seammá beaivvi go váldodoaimmaheaddji Harald Gaski vulggii ealáhahkii.

 -Leat leamaš miellagiddevaš beassat leat mielde SDÁ ođasmahttimis vai deavdá riikkaidgaskasaš gáibádusaid OA (Open Access) dieđalaš áigečállagiidda, ja sávan sihke Sámi dieđalaš áigečállagii ja Sámi allaskuvlii ahtanuššama ja lihkostuvvama boahttevaš jagiid, dádja Gaski