Sámi statistihka fágalaš analysajoavku (FASS) bovde "Sámi logut muitalit 17" almmuheapmái. Raportta ovdanbuktet FASS-joavkku lahtut, ovttas čálliiguin Sámedikkis, Kárasjohkas gaskavahkku 19. b. skábmamánus 2025 dii 10.30.

 Geahča prográmma das
Sámediggi rávdnje almmuheami web tv:as, dá liŋka: "Sámi logut muitalit 17" almmuhanseminára/"Samiske tall forteller 17" lanseringsseminar

Vuosttašamanueansa Berit-Ellen Juuso Sámi allaskuvllas lea ožžon Kindred Peoples Programme komitea bálkkašumi kategoriijas dutkan mii lea almmuhuvvon urálalaš gillii iežas nákkosgirjin «Jietnadagas bustávvii – bustávas jietnadahkii: Sámegielat álgooahpahusa ohppiid teknihkalaš lohkandáidu». 

Juuso muitala ahte son lei hui movttet ja rámis go oaččui dieđu bálkkašumis. 

Sámi allaskuvlla stivra loktii golggotmánu 23 beaivvi 2025 vuosttašamanueansa
Johanna Ijäs Gaup professorin sámegielas. Njealji mánus lea Sámi allaskuvla
virgádan njealje ođđa professora.

Ijäs Gaup lea bargan sámegiela fágasuorggis 90-logu rájes. Sus lea guhkes
bargovásáhus sámegiela oahpaheaddjedoaimmas sihke universitehta- ja allaskuvladásis.
Son lea maiddái bargan dutkin ja oassálastán dutkanprošeavttain.
Ođđa professoris lea ollu vásáhus rájáid rasttildeaddji dutkanovttasbarggus ja
almmustahttimis. 

Sámi Allaskuvlla allaskuvllalektor Rávdná Biret Márjá Eira Sara lea válljejuvvon čállin ođđa raportii man The High Level Panel of Experts on Food Security and Nutrition of the Committee on World Food Security (HLPE-FSN) almmuha.

Čállinjoavku mas Eira Sara lea oassin galgá ráhkadit raportta álgoálbmogiid biebmosystemaid ja ja sin árbevirolaš biebmomáhtu birra. Erenomážit galget geahčadit mo daid sáhttá suodjalit, nannet ja geavahit oažžut eambbo bistevaš biebmosystemaid. 

Ráđđehus lea dál almmuhan boahtte jagi stádabušeahta ja Sámi allaskuvlii evttohuvvo 132 miljon ruvnnu boahtte jahkái. Dát lea 3,2 miljon ruvnno lassáneapmi,muhto goitge 6 miljon ruvnnu unnit go min dárbu lea, nu ahte doalahit otná fálaldagaid. Dasa lassin juolluduvvo 9,3 miljon ruvnno Sámi ofelaččaide ja Fágalaš analysajovkui. Das lea lassáneapmái 300 duhát ruvnno, mii gokčá hadde- ja bálkálassáneami.