2. Aktevrrat ja ovddasvástádusjuohku

Juohke dásis ásahusa lea ovddasvástádus bargat oahppokvalitehtain.

Oahppokvalitehtabargu doaimmahuvvo sihke departemeantta stivrema bokte ja allaskuvlla oahppokvalitehta stivrema ja jođiheami bokte.

Departemeantta stivren

Departemeantta stivre našunála oahppopolitihka ja ovttaskas ásahusaid doaimmaid dáid bokte:

  • bušeahtta
  • lágat ja láhkaásahusat
  • etáhttastivrenčoahkkimat

Sámi allaskuvlla doaibmastivren

Oahppokvalitehtabargu lea mielde Sámi allaskuvlla ollislaš doaibmastivrras, mas gullet:

  • stivrensignálat
  • risikostivren
  • bušeahtta ja budjeahttajuohku
  • plánadokumeanttat
  • raporteren

Siskkáldas stivrensignálat addojit stivrra oahppokvalitehta vuoruhemiid ja árvvoštallamiid bokte.

Risikostivren lea integrerejuvvon oassi doaibmastivremis allaskuvllas. Risikostivrema bokte identifiserejuvvot fáktorat mat sáhttet mielddisbuktit ahte kvalitehtabarggu mihtut eai olahuvvo, dáid váikkuhusat ja áigeguovdilis doaimmaid árvvoštallan. Risikoárvvoštallan addá vuođu oahppokvalitehtabarggu vuoruhemiide ja buorideapmái.

Bušeahttašiehtadallamiin, allaskuvlla jođihangotti ja ossodagaid gulahallama bokte čadnojuvvojit resurssaid vuoruheamit ja oahppokvalitehta oktii.

Allaskuvlastivra

Allaskuvlastivra lea allaskuvla bajimus stivrenorgána, mas lea bajimus ovddasvástádus kvalitehtasihkkarastimii Sámi allaskuvllas. Sámi allaskuvla stivra mearrida kvalitehtasihkkarastinvuogádaga oppalaš oasi, ja mearrida dán bokte oppalaš rámmaid Sámi allaskuvlla kvalitehtasihkkarastin bargguide. Sámi allaskuvlastivra meannuda jahkásaččat kvalitehtaraportta, mii addá ollislaš gova Sámi allaskuvlla kvalitehtasihkkarastindoaimmain ja kvalitehtaovdáneamis.

Stivra:

  • Dohkkeha ja rievdada strategiijaid ja doaibmaplánaid
  • Buktá stivrensignálaid allaskuvlla oahppodoaimmaid kvalitehtasihkkarastinbargui
  • Meannuda jahkásaš raportta mas raporterejuvvo kvalitehta bargu ja spiehkasteamit, ja mas doaimmat ja mihtut čuovvovaš oahppojahkái bohtet ovdan.
  • Dohkkeha ja rievdada eksámenláhkaásahusa, bachelorláhkaásahusa ja eará láhkaásahusaid mat gusket oahppodoibmii
  • Árvvoštallá mihttoolahemiid ja dohkkeha bušeahta

Rektor

Rektor lea ásahusa bajimus fágalaš jođiheaddji ja stivrajođiheaddji. Rektoris lea, universitehta ja allaskuvlalága bokte, bajimus ovddasvástádus ja jođiheapmi ásahusa doaimmas ja dán goziheames.

Allaskuvladirektevra

Allaskuvladirektevra lea ásahusa alimus hálddahuslašjođiheaddji, daid rámmaid vuođul maid allaskuvlastivra ja departemeanta mearrideaba. Direktevrras lea ovddasvástádus dasa ahte kvalitehtasihkkarastinvuogádat doaibma ulbmiliid mielde, ja ahte kvalitehtabarggut čađahuvvojit, ja ahte kvalitehtabarggut jahkásaččat árvvoštallojuvvojit ja raporterejuvvojit stivrii. Allaskuvladirektevrras lea bajitdási ovddasvástádus buot hálddahuslaš ovttadagaid kvalitehtasihkkarastinbargguide. Direktevra raportere njuolgut allaskuvlla stivrii.

Allaskuvladirektevra lea stivrra čálli ja galgá ovttasráđiid rektoriin gárvvistit ja buktit árvalusaid áššiide mat biddjojit stivrra ovdii.

Hálddahus ossodagat gullet direktevra vuollái ja sis lea ovddasvástádus áimmahuššat iešguđet osiiguin kvalitehtasihkkarastinbarggus. Eanet diehtu ossodaga bargguid birra boahtá maŋŋelis dán dokumeanttas.

Dutkan- ja oahppostivra (DOS)

DOS:s lea sihke ráđđeaddidoaibma ja mearridanváldi allaskuvlastivrra delegašuvnna vuođul. DOS doaibmá jahkásaš bušeahttarámmaid siskkobealde maid allaskuvlastivra ásaha. DOS ovddasvástádussan lea earret eará sihkkarastit kvalitehta ja kvalitehtasihkkarastinortnegiid Sámi allaskuvlla doaimmain. DOS mearrida dárkileabbo kvalitehtamihtuid ja ortnegiid daid iešguđet kvalitehtadimenšuvnnaide mat gusket oahpuide ja dutkamii. DOS galgá gozihit fágalaš birrasa, oahppobirrasa ja doarjjadoaimmaid kvalitehta. DOS mearrida ja ođasmahttá árvvoštallanvuogádaga ja ‑ortnegiid mat leat oassin kvalitehtasihkkarastinvuogádagas.

DOS mandáhtta gávnnat dás

Dutkan- ja oahppohálddahus

Oahppohoavddas, Dutkan- ja oahppohálddahus, lea operašunealla ovddasvástádus kvalitehtasihkarastinvuogádaga doaimmaheapmái ja ođasmahttimii. Oahppohoavddas lea ovddasvástádus hálddahuslaččat láhčit dili sisaváldin-, oahppo-, eksámen-, ja dutkankvalitehtii, lagas ovttasbargguin goahtejođiheddjiiguin.

Oahppohálddahusas leat oktiibuot 6 virggi, oktii oahppohoavddain. Oahppohálddahus doaimmaha dáid bargguid:

  • Diehtoguovddáš studeanttaide
  • Studeantarekrutteren
  • Sisaváldin oahpuide
  • Oahppobagadallan
  • Eksámenlágideapmi
  • Studeantaáššiid meannudeapmi
  • Oahpahusa plánemii ja čađaheapmái doarjjan
  • Kvalitehtavuogádat
  • Doarjjan fágagođiide oahppoáššiin

Dutkanhálddahusas leat oktiibuot 3 virggi, maid direktevra jođiha. Dutkanhálddahus doaimmaha dáid bargguid:

  • Ovddasvástádus hálddašit ja ovddidit dutkánhálddahuslaš vuogádaga.
  • Ollislaš dieđut ásahusa dutkandoaimmaid birra.
  • Gelbbolašvuohta dutkanruhtadan vejolašvuođaid birra ja ohcamiid hábmemis.
  • Servet, rávvet ja doarjut gođiid, dutkanjoavkkuid ja eaŋkildutkiid.
  • Lea ráđđeaddidoaibma ásahusa jođiheddjiide dutkanstrategalaš áššiin
  • Ráhkkanahttá áššiid Dutkan- ja oahppostivrii ja allaskuvlastivrii
  • Dutkama plánemii ja čađaheami doarjjan
  • Kvalitehtavuogádat dutkama suorggis
  • Muđui doarjjan fágagođiide dutkanáššiin

Sámi allaskuvlla hálddahuslaš ovttadagaid jođiheddjiin (gaskajođiheaddjit) lea ovddasvástádus iežaset ovttadagaid kvalitehtabargguide ja ovdáneapmái:

Ekonomiijaossodat

  • Raportere
  • Bušeahtta

Bargiidossodat

  • Rávvet eksámenbargobihtáid ja –vástádusaid, sensuvralisttuid/”vurderingsprotokolla” ja sullasaččaid vurkkodeami ja kassašuvnna Riikaarkiivva ja Sámi allaskuvlla mearrádusaid vuođul.
  • Ovddasvástida studeanttaide bálkká máksima, omd. rekruterema oktavuođas
  • Ovddasvástida sensoraid bálkká máksima
  • Ovddasvástida guosselogaldalliid bálkká máksima.

DGT-ossodat

  • Ovddasvástida Digigiisá geavaheddjiid ráhkadeami ja bálvaleami studeanttaide Digigiissá ektui
  • Ovddasvástida sisagaikun- ja buollinsihkarvuođa
  • Ovddasvástida bálvaleami fállat studeanttaide áššiin mat gusket teknologalaš rusttegiidda ja mat leat dárbbašlaččat oahpu čađaheapmái.

Girjerájus

Girjerádjosa ovddasvástádus lea ahte studeanttain leat báberhámat ja elektrovnnalaš oahppo- ja diehtoresurssat olámuttos. Girjerájus ovddasvástida maid ahte fysalaš ja elektrovnnalaš fasilitehtat leat áigeguovdilat ja doaibmi, ja ahte studeanttat ožžot bagadeami girjerádjosa resurssaid geavaheamis.

Guovddáš ovddasvástádusguovllut:

  • almmuheapmi ja gaskkusteapmi
  • oahppanarena
  • diehtoresurssaid olámuddu
  • geavaheaddjidutkosat
  • diehtogelbbolašvuođa oahpaheapmi

Studeanttat

Studeanttat galget aktiivvalaččat searvat oahpuid kvalitehtaovdánahttin ja -sihkkarastin bargguin.

Studeanttaid ovddasvástádus:

  • Geavahit váikkuhanvejolašvuođa ja konstruktiivvalaččat oassálastit studeantaárvvoštallamiin maid Sámi allaskuvla čađaha buoridan dihte oahppokvalitehta.

Fágagoađit

Fágagođiin dahkkojuvvojit fágalaš álgagat ja doppe dáhpáhuvvet buot fágalaš doaimmat. Fágagoahti lea seammás allaskuvlla deháleamos dienasmunni, man duohtandahká oahpahusain, dutkamiin, guorahallamiiguin ja almmuhemiiguin. Fágagođiin lea fágalaš ovddasvástádus iežaset fágasurggiid gullevaš dutkamii, ja iežaset fágasurggiid oahppoprográmmaid ja ámmátoahpuid oahppofálaldagaide.

Sámi allaskuvllas leat čuovvovaš goađit nammaduvvon:

  • Servvodatdieđágoahti (servvodatfága, juridihkka, historjá, journalistihkka)
  • Gielladieđagoahti (sámegiella, dárogiella, suomagiella)
  • Duodji-, ealáhus- ja luonddudieđagoahti (pedagogihkka, duodji, luonddufága, boazodoallu, guolásteapmi, meahcásteapmi)

Juohke goađis lea nammaduvvon jođiheaddji ja nubbijođiheaddji geat jođiheaba goađi doaimmaid. Goahtejođiheaddjis lea ovddasvástádus čuovvolahttit ja ovddidit kvalitehtasihkarastinbargguid iežas fágagoađis

Fágagoahtestruktuvra

Goahtejođiheaddji lea ovttadaga fágalaš ja hálddahuslaš jođiheaddji ja jođiha dan daid rámmaid siskkobealde maid allaskuvlla stivra lea mearridan ahte iešguđet áiggi leat fámus dán funkšuvdnii.

Goahtenjunnožiid doaimmat:

  • Goahtenjunuš lea veahkkin pláneme oahpahusa fágagoahtái gullevaš oahpuin, ja fárrolaga bargiidossodagain plánet goahtemielláhtuid bargoáiggiid geavaheami sihke oahpaheapmái, koordineremii ja dutkamii.
  • Bidjá johtui ja čađaha ovdanáhttinbargguid, omd. evttoha ođastit oahppoprográmmaid.
  • Nammadit oahppokoordinatoriid, earret profešuvdnaoahpuide gos leat sierra koordinatorat.
  • Dohkkeha goađi lohkanmeriid dutkan- ja oahppostivrra mearrádusa áššis DOS 89/13 vuođul.

Fágagođiid doaibma lea ná sihke oahpahusa ja dutkama ektui:

  • Čatnat oktii dutkama ja oahpahusa
  • Bearráigeahččat ahte oahpahus lea dutkanvuđot
  • Digáštallat vugiid mo fievrrida árbevirolas máhtu dutkamii ja oahpahussii
  • Fuomášuhttit ja čalmmustahttit álgoálbmot perspektiivvaid oahpahusas ja dutkamis
  • Searvat fágalaš cealkámušaid čállimii

Oahppokoordinahtorat

Juohke oahpus galgá leat sierra oahppokoordináhtor. Oahppokoordináhtora bargosisdoallu boahtá ovdan oahppokoordináhtoriid giehtagirjjis ja leat earret eará:

  • Ovttasráđiid goahtemiellahtuiguin ráhkada/evttoha oahppoplána, lohkanlisttuid ja diibmoplánaid oahpuide, dasa lassin gulahallá studeanttaiguin.
  • Searvá rekrutterendoaimmaide
  • Čađaha studeantaárvvoštallamiid, ságastallamiid progrešuvnna čuovvolahttimin ja buoridandoaimmaid.
  • Čállá fága- ja spiehkastatraporttaid, ja árvala buoridandoaimmaid.
  • Diŋgo guosselogaldalliid.
  • Evttoha sensoriid
  • Váldoovddasvástádus árvvoštallamiidda ja eksámeniidda
  • Searvá oahppoprográmmaid teamčoahkkimiidda
  • Gulahallá doarjjadoaimmaiguin (e.e. IKT:in ja girjerádjosiin)
  • Eará doaimmat maid goahtejođiheaddji bidjá

Oahppoprográmmaide ja profešuvdnaoahpuide várrejuvvo sierra koordinerenresursa ovtta oahppojahkái. Dát ii guoskka oahpaheaddjeoahpuide gos lea sierra oahpahusjođiheaddji. Dán resursii gullá:

  • Hábmet ohppui ollislaš lohkanbadjeplána
  • Gulahallat studeanttaiguin oahppoprográmma ektui
  • Jođihit oktasaš doaimmaid mat gullet ohppui
  • Veahkehit goahtejođiheaddji fágaresursaplánemii mii guoská ohppui

PhD prográmmastivra

Prográmmastivra gullá dan fágagoahtái, mii jođiha PhD-oahpu. Prográmmastivrra doaibmá oahpu PhD-lávdegoddin. Prográmmastivrra mandáhttan lea doaibmat PhD-oahpu ráđđeaddin studeanttaide ja gođiide, ja dat lea ožžon sierra mandáhta DOS stivrras.

Prográmmastivrras leat unnimustá golbma miellahttu, vuosttašvirggehasat ja doavttirgrádastudeanta. Doavttirgrádastudeanttat galget deavdit unnimustá 20 % olles joavkkus. Prográmmastivrra miellahtuide nammaduvvojit persovnnalaš várrelahtut.:

  • Jođiheaddji galgá leat virggehas geas lea professorgelbbolašvuohta.
  • Nubbi miellahtu galgá vuosttaš virggehas (oahpahan- ja dutkanvirggehas).
  • Goalmmát miellahttu galgá leat doavttirgrádastudeanta.

 Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmmastivrra mandáhta

  • Fuolaha sisaváldin čađaheami doavttirgrádastudeanttaid PhD ohppui.
  • Čuovvola doavttirgráda studeantaáššiid.
  • Ovddida árvalusaid áššiide DOSii, mat gullet PhD oahppui dekána/ goahtejođiheaddji bokte.
  • Ovddida árvalusa bagadalliide dekánii (goahtejođiheaddjái)
  • Galgá searválaga bagadalliiguin sihkkarastit ahte doavttirgrádastudeanttat oasálastet aktiivvalaččat dutkanbirrasiiguin.
  • Vuolláičállet doavttirgrádašiehtadusa ovttas bagadallin ja doavttirgrádastudeantan.
  • Jus doavttirgrádastudeant vállje váldit oahpahusoasi eará ásahusas, ferte prográmmastivra mearridit deavdá go oahpahusoasi PhD fágalaš dási ja ahte addá oahppočuoggáid (oč/ETCS- credit).
  • Dárbbu mielde sáhttá prográmmastivra gáibidit erenoamáš raporterema jus studeanttas lea váilevaš ovdáneapmi prošeaktačilgehusa ektui.

Prográmmastivrra doaibmanáigodat lea njeallje jagi, muhto doavttirgrádastudeantta doaibmanáigodat lea okta jahki. Stivrra nammadettiin ferte sihkkarastit, ahte vuhtiiváldo maiddái sohkabeliid ovddasdássásašvuohta. Goappašat sohkabealit galgaba leat ovddastuvvon dássálagaid, gč. Likestillingsloven § 21.

PhD-prográmma fágalaš váldoovddasvástideaddji biddjo 50 % virgái jođihit oahpu, ja dasa lassin boahtá vel oahpaheapmi ja bagadallan prográmmaoahpus. Fágalaš váldoovddasvástideaddjis lea ovddasvástádus jođihit beaivválaččat prográmmaoahpu. Son maid ovddida ja ráhkkanahttá áššiid prográmmastivrii ja son raportere fágagoađi (fágaossodaga) dekánii, geas lea olles prográmmaoahpu fágalaš ja hálddahuslaš ovddasvástádus. Fágagoađi (fágaossodaga) jođiheaddji (dekána) vuolláičállá buot sisaváldinšiehtadusaid ja su ovddasvástádussan lea maiddái sihkkarastit, ahte PhD-oahpu doallá alla fágalaš kvalitehta.

Mii ovddabealde lea čilgejuvvon, de lea allaskuvla daid lassin ráhkadan njuolggadusaid, mat dievasmahttet PhD-oahpu láhkaásahusa. Njuolggadusain čilgejuvvo eanet ja dárkileappot PhD-láhkaásahusa birra, mainna lágiin oahppoprográmmii guoski sierra doaimmat bohtet maŋŋálaga, ja dat muitalit, mo ja geas lea makkárge ovddasvástádus oahpu čađaheamis

Oahppobiraslávdegoddi

Sámi allaskuvlla oahppobiraslávdegottis lea dehálaš rolla studeanttaid oahppobirrasa ja oahppodili buorideami barggus. Oahppobiraslávdegoddi galgá sihkkarastit ahte studeanttat besset mielde mearrideames áššiid mat gusket oahppobirrasii.

Oahppobiras galgá leat dohkálaš studeanttaid dearvvašvuođa, sihkkarvuođa ja čálggu ektui. Allaskuvla galgá bargat dan ala ahte studeanttain lea buorre oahppobiras ja dán barggus galgá váldot vuhtii teknihkalaš ja sosiálalaš ovdáneapmi servodagas ja guoskevaš oahpus.

Váiddalávdegoddi

Sámi allaskuvla lea nammadan váiddalávdegoddi nu go Universitehta- ja allaskuvlaláhka gáibida. Váiddalávdegottis leat vihtta (5) miellahtu, geain buohkain leat persovnnalaš várreláhtut. Jođiheaddji oktan su persovnnalaš várrelahtuin galgaba deavdit duopmárgáibádusa, ja soai eaba galgga bargat ásahusas. Guokte miellahtu galgaba leat allaskuvlla bargit ja guokte miellahttu galgaba leat studeantalahtut. Váiddalávdegotti doaibmaáigodat lea golbma (3) jagi, earret studeantalahtuin, geain doaibma áigodahkan lea okta oahppojahki. Studeantastivra evttoha juohke oahppojagi studeantalahtuid, ja rektor dasto nammada sudno studeantastivrra evttohusaid vuođul. Váiddalávdegotti nammadeamis ferte maiddái sihkkarastit, ahte sohkabeliid ovttadássásašvuohta váldojuvvo vuhtii nie, ahte goappašagat sohkabealit leaba ovddastuvvon dássálagaid, gč. Likestillingsloven § 21.

Allaskuvlla PhD-oahpu oktavuođas galgá váiddalávdegoddi meannudit ja mearridit váiddaáššiid mat gusket eksámenlágideapmái nugo ”Eksámenlágideami formála meattáhusaid váidin” U/H lága § 5-2 mielde. Váidin guoská maiddái PhD-oahpu oahpahusoassái ”Čilgehus mearriduvvon árvosátnái ja árvosáni váidin” U/H lága § 5-3 mielde.

PhD-láhkaásahusa mielde ferte váiddalávdegoddi maiddái mearridit váidagiid mat gusket dáidda gažaldagaide: 1) sisabeassan ohppui 2) biehttaleapmi ohcamii oaččut nákkosgirjji árvvoštallot dahje 3) mearrádus ahte nákkosgirji ii leat dohkkehuvvon, geahččaladdanlogaldallan dahje nákkosgirjji bealušteapmi lea vejolaš váidit hálddašanlága (gč. Forvaltningsloven) § 28 mielde.

Dohkálašvuođaárvvoštallama lávdegoddi

Meannudit studeantaáššiid mat ovddiduvvojit oahpahusovddasvástideaddjis dohkálašvuođa árvvoštallama ektui. Ovddida árvalusa meannudeapmái váiddalávdegoddái, gos ovdanbukto studeanta dohkálašvuohta oahpposuorgái dahje ii heivvolašvuohta ohppui.

Departemeantta Johtočálus F-14-06 mielde galgá stivra nammadit áirasiid dohkálašvuođalávdegoddái earret eará oahpaheaddjeoahpuide, ja lávdegottis galget daid surggiiguin olbmot

  • Fágalaš jođiheaddji – lávdegotti jođiheaddji
  • Fágalaš oahppojođiheaddji, dehe sullasaš doaibma
  • 2 hárjehallanbagadalli
  • 2 fágaolbmo
  • 2 studeantaáirasa
  • okta olggobeale áirras geas lea juridihkka ámmáteksámen.

 


Kvalitehtasihkkarastin:

  1. Ulbmil ja huksehus
  2. Aktevrrat ja ovddasvástádusjuohku
  3. Kvalitehtadimenšuvnnaid mihtut
  4. Evalueremat
  5. Oahppokvalitehta analysa
  6. Bargo- ja ovddasvástádusjuohku kvalitehtasihkkarastimis ja oahpuid hálddašeamis
Oahppodoaimmaid kvalitehtagiehtagirji
Filesize: 1226 KB