Latest news
- Åpningstider Diehtosiida og resepsjonen
- Ny mulighet til å søke om opptak til vårens studier
- Den norske ambassaden i Argentina feirer nordisk forskningssamarbeid
- Søk på studier våren 2025
- Slår sprekker i myten om vanskelig språk
- Tospråktesten høsten 2024
- Matematikk og urfolk – hvilken rolle spiller språk og kultur i undervisningen?
- Inviterer til Nordisk Samisk Institutt 50 års jubileum
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Lovisa Mienna Sjöberg válddii mannan bearjadaga vuostá dutkanbálkkašumi allaárvosaš seremoniijas Helga trefaldighet girkus Uppsalas.
Lovisa muitala ahte son lea giitevaš go beasai dákkár historjjálaš báikkis váldit vuostá bálkkašumi.
- Dat lea dološ girku ja boarráseamos oasit girkus leat huksejuvvon 1200-logus. Munnje mearkkaša olu go sii leat bidjan seremoniija juste deike, ja ahte mun beasan dáppe doallat sáhkavuoru árgabeaivvi risttalašvuođa birra. Historjjálaččat lea Uppsala girku leamašan oalle guhkkin eret min árgabeaivvis, nu ahte dat lea mu mielas buorre.
Dutkanbálkkašupmi ii leat dušše olahus Lovisai, muhto maiddái stuora olahus sámi akademiijai ja Sámi allaskuvlii. Su dutkan “Att leva i ständig välsignelse. En studie av sivdnidit som religiös praxis,” lea čalmmustahttán sivdnidan vieruid mat lea Sámis ja makkár oktavuohta dás lea risttalašvuhtii ja luondduipmárdussii. Son sávašii ahte su dutkan buvttašii eanet girjáivuođa teologiijafágii.
- Mun jáhkán ahte mu dutkan boahtá earenoamážit váikkuhit daid iešguđetlágán kultuvrralaš perspektiivvaid ja dan mo fátmmastit máŋggabealatvuođa dán fágasuorggis. Munnje lea dát dehálaš dutkansuorgi, go osku lea dehálaš oassin olbmo eallimis, sihke go mis lea illu ja moraš.
Seammás sávvá son ahte dát movttiidahttá earáid lohkat ja dutkat teologiija ja oskku birra sámi servodagas.
- Sámi servodagas lea beroštupmi fágii, ja dan lea maiddái somá stuđeret. Ii buot teologiija leat girkolaš hálddus, teologiija lea viidát go dán maid mii dávjá jurddašit. Nu ahte sávan ahte sihke mu dutkan ja otná dáhpáhus fuomášuhttá ja movttiidahttá earáid nai, vai mun oaččun eambbo bargoguimmiid boahtteáiggis.
Lovisa lea dán dutkanbarggus ohcan ja guorahallan materiála mat leat dokumenterejuvvon maŋemus 100 jagis. Son deattuha man dehálaš dat lea čalmmustahttit daid olbmuid geat leat su ovdal čállán, jearahallan ja vástidan. Seammás háliida maiddái fuomášuhttit man dehálaš rolla árgabeaivviristtalašvuođas lea.
- Munnje lea dehálaš loktet ja čalmmustahttit olbmuid árgabeaivvi risttalašvuođa. Sivdnidanvierut leat nannosat ja muitalit olu mo min ehtalaš ideálat doibmet praktihkalaš máilmmis. Muitit leahkit giitevaš ja čájehit vuollegašvuođa sihke olgun Ipmila sivdnádusas, muhto maiddái olbmuid gaskkas. Lea dakkár vierru mii lokte ja nanne olbmuid ja suodjala min lossa dilis dahje muđui eallimis.