Latest news
- Åpningstider Diehtosiida og resepsjonen
- Ny mulighet til å søke om opptak til vårens studier
- Den norske ambassaden i Argentina feirer nordisk forskningssamarbeid
- Søk på studier våren 2025
- Slår sprekker i myten om vanskelig språk
- Tospråktesten høsten 2024
- Matematikk og urfolk – hvilken rolle spiller språk og kultur i undervisningen?
- Inviterer til Nordisk Samisk Institutt 50 års jubileum
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
Oahpaheaddjeoahput: Elena Skum
Elena Skum gal beasai válljet bargguid gaskka go gárvii vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki mastera Sámi allaskuvllas diibmá giđđat.
Čállán ja govven: Niels Ovllá Oskal Dunfjell
Sámegielat oahpaheaddjit geain lea masteroahppu leat bivnnuhis bargoohccit. Muhtomin eai oba ollege ohcat bargguid ovdal go fálaldagat háhppehit boahtit. Dan vásihii guovdageaidnulaš Elena Skum go gearggai studeremis.
– Munnje bohte máŋga bargofálaldaga. Nu lea dilli juste dál. Lea stuora dárbu sámegielat oahpaheddjiide, dadjá Elena.
Ii áigon oahpaheaddjin
2021 čavčča álggii son sámegieloahpaheaddjin Jakobsli skuvlii Troanddimis. Dat lea dábálaččat su bargosadji, muhto son ja nubbi oahpaheaddji mátkkošteaba maiddái eará skuvllaide Troanddima suohkanis čađahit oahpahusa.
Dán skuvlajagi leat Elenas 14 oahppi 1. ceahki rájes gitta 9. ceahki rádjai. Njealji oahppis lea davvisámegiella vuosttašgiellan. Muhtumat fas leat álgodásis.
– Mun in lean rievtti mielde árvvoštallan oahpaheaddjebarggu. Mun ledjen gárven bacheloroahpu sámegielas ja álgen jurddašit boahtteáiggi birra. Muhtun oahpis de hástalii mu ja jearai “hás it álgge oahpaheaddjeohppui?”.
Dat orui hui buorre jurdda su mielas maid.
– Leahkit oahpaheaddjin lea hirbmat fiinna bargu! In gáđa go válljejin dán geainnu, vaikko eksámeniid áigge lei veaháš lossat, boagusta Elena.
Sámegiella guovddážis
Elena loaktá bures gávpoteallimiin Troanddimis. Vaikko háliida máhccat fas ruovttubáikái muhtun beaivve, de čájehuvvo ge ahte sámi oahpaheaddjeoahpuin sáhttá fidnet barggu vaikko gos.
Ii leat dárbu bargat ja ássat guovlluin gos sámegiella ja sámi kultuvra lea nannoseamos, jus dan in hálit.
– Muhto juste dat lea ge ovdamunnin sámi oahpaheaddjeoahpuin. Sámegiella ja sámi biras lea hui nanus ja guovddážis Sámi allaskuvllas. Dat lea nu lunddolaš oassin, ja lei ge sivvan manne mun válljejin doppe studeret, lohká son ja joatká:
– Sámi allaskuvla ii leat stuorimus skuvla, muhto doppe lea álki oažžut buori čuovvoleami ja oahpásnuvvat eará studeanttaiguin. Dus lea stuora vejolašvuohta hábmet studeantabirrasa iešguđetlágan stivrraid, lávdegottiid ja lágidemiid bokte.
Sihkkaris bargu
Elena gii lei álo orron ruovttubáikkis ja maiddái studeren doppe, háliidii ođđa vásáhusaid go hilggui buriid bargofálaldagaid ja fárrii Troanddimii.
Muhto nu movt namuhii dás ovdalaš, de lea jurdda fas fárret ruovttubáikái.
– Mun dáiddan vuos orrut muhtun jagiid Troanddimis. Mihttu lea cegget nanu sámegieloahpahusa dáppe. Gal mun de sihkkarit fielladišgoađán davás go ođđa vuođđoskuvlavisti gárvána Guovdageainnus.
– Jus čađahat sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu, de leat sihkkaris bargovejolašvuođat. Dasa lassin leat mis olu ja guhkes luomut. Mun ávžžuhan ohcat! loahpaha Elena.
Sáhtát maiddái oažžut liige 50 000 ruvnno sihkkojuvvot oahppovealggis jus válddát 60 oahppočuoggá sámegielas. Dasa lassin leat Sámedikkis stipeandaortnegat oahpaheaddjestudeanttaide.
Loga eambbo sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5-10 ceahki masteroahpu birra dás.