Latest news
- Åpningstider Diehtosiida og resepsjonen
- Ny mulighet til å søke om opptak til vårens studier
- Den norske ambassaden i Argentina feirer nordisk forskningssamarbeid
- Søk på studier våren 2025
- Slår sprekker i myten om vanskelig språk
- Tospråktesten høsten 2024
- Matematikk og urfolk – hvilken rolle spiller språk og kultur i undervisningen?
- Inviterer til Nordisk Samisk Institutt 50 års jubileum
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
Luohpá rektorin buriid bohtosiiguin
Gunnvor Guttorm álggii vuohččan bargat Sámi allaskuvllas go dat ásahuvai 1989s, ja lea oktiibuot bargan sullii 24 jagi Sámi allaskuvllas. Son mearridii 2015s bargat dan ovdii ahte rektorin šaddat. Dál son lea čohkkan ovtta rektoráigodaga ja muitala ahte lea sihke somá ja hástaleaddji bargu leamaš.
Álggos son eahpidii háliida go álgit rektorvirgái, muhto prorektorkandidáhtta Line Kalak nagodii oažžut su váldit vuostá dán hástalusa.
- Muittán go muhtun ovddeš bargi logai ahte allaskuvlii ii arvva oktage rektorin, go min ásahus lea gopmáneamen. Go álgen, de in gal oaidnán ahte leat gopmáneamen, muhto ledje ollu hástalusat. Munnuide rektoráhtan lei dehálaš hukset luohttevašvuođa sihke min iežamet ásahusas, muhto maiddái sámi servodagas ja Máhttodepartemeantta ektui.
Bohtosiid bokte oaččut Sámi allaskuvlla oidnosii
Vaikko eahpidii álggos mannat rektorvirgái, de son ii gáđa go válddii vuostá dán hástalusa. Sus ledje ollu mihtut maid háliidii olahit ja bohtosiid bokte oažžut Sámi allaskuvlla oidnosii.
- Munnje lea leamaš dehálaš ahte mii duođas bargat dan ovdii ahte fállat buriid oahpuid nu ahte studeanttat háliidit boahtit min luhtte, ahte mii oččodat prošeavttaid, dutkamiid mat leat oidnosis ja ahte mii oidnot iežamet bohtosiiguin. Dasto lean hui duhtavaš go mii leat iežamet ovdánahttinšiehtadussii, maid leat dahkan departemeanttain, nannen min eamiálbmot sajádaga alit oahpus.
Su rektoráigodagas bidjui johtui doavttergrádaprográmma sámegielas ja girjjálašvuođas, ja sámi oahpaheaddjioahppu masterdásis. Seammás lassánii studeantalohku.
- Studeantalohku lea lassánan, mii iešalddis lea buorre. Muhto lean maiddái dađistaga ádden ahte mii eat leat hárjánan dasa ahte mis leat eanebuš studeanttat, ja ahte min bargorutiinnat de rivdet. Erenoamáš somá lea go mis dál duođai lea min iežamet doavttergrádaprográmma sámegielas ja sáme girjjálašvuođas.
Dehálaš ovttasbargat eará aktevrraiguin
Sihke Gunnvorii ja Linii lei dehálaš ahte allaskuvla galggai ovttasbargat eará aktevrraiguin. Son čilge ahte leat ožžon buori ovttasbarggu Tromssa universitehtain Norgga árktalaš universitehtain buohccidivššároahpu, ja hálddahuslaš ovttasbarggu nalde. Dasa lassin lea earret eará Internationala Sámi Filbma Instituhtain čállán ovttasbargošiehtadusa 2018:s. Ulbmil das lea hukset álgoálbmot filbmaoahpu Sámi allaskuvlii, čilge Guttorm.
- Munnuide Liniin lei maid dehálaš ahte allaskuvla galggai leat rabas olbmuide, iige leat amas suolun Guovdageainnu servodagas. Lea buorre bargat ovttas eará aktevrraiguin, geat leat háliidan minguin bargat ovttas, nugo Sámi filbmaguovddážiin, mii midjiide lea ođđa ovttasbargoguoibmi.
Viidáset čilge son ahte leat ollu guossit fitnan Sámi allaskuvllas, ja daid geažil leat maid bohtosat boahtán.
- Dat lea somá oaidnit ahte guossástallamiin maid leat bohtosat. Oainnán ovdamearkka dihte ahte olu ásahusat fuomášedje Sámi allaskuvlla ja min doaimmaid, go universitehtaid ja allaskuvllaid ovddasteddjiin lei diibmá čoahkkin Diehtosiiddas. Eamiálbmotfierpmádat WINHEC ja WINU leage dál buktán dan bohtosa ahte mis leat studeanttat geat leat masteriid váldán, ja nu de leat nannen WINU universitehta stáhtusa.
Gunvor maid muitala ahte sii leat bargan dan ovdii ahte gávdnat iežaset vuogi movt ávvudit ja gudnijahttit ođđa professoriid go leat alimus fágalaš virggehasat, ja go Sámi allaskuvllas gerget doavtter- ja mastergrádahasat ja bachelorat.
Rektor virgi hástalussan
Su rektor áigodagas ledje stuora rievdadusat organisašuvdnanuppástuhttimin. Sámi allaskuvla manai golmma fágagoađis guovtti fágagoahtái. Seammás mieđiha ahte muhtomin ledje maiddái lossa beaivvit.
- Rektorvirggis sáhttá leat hui okto, go galgá doaibmat sihke njunuš fágalaš jođiheaddjin ja seammás maid leat stivrrajođiheaddjin.
Guttorm muitala ahte báhcet buori muittut millii dán áigodagas.
- Dat mii lea leamaš hui somá, lea go mis leat nu buorit mielbargit geain lea beroštupmi bargat Sámi allaskuvlla buorrin, ležžet dál fágabargit dahje hálddahusbargit.
Savvá lihkku
Dál savvá son ollu lihkku viidáset ođđa rektorii ja prorektorii.
- Leat guokte čeahpes olbmo geat álgiba dál rektoráhtii, ja mun jáhkán ahte soai gávdnaba iežaska vuogi. Mun lean geavahan ollu áiggi geahččalit bargat siskkobeal allaskuvlla ja Sámis, soaitá ahte ođđa rektoráhta háliideaba bargat eanet riikkaidgaskasaččat. Lea maid hui dehálaš ahte rektoráhta goziha dutkanprošeavttaid fágalaččat.
Dál son boahtá jagi bargat fágalaš ođasmahttimiin, ja son ii leat ge nu ollu šaddan bargat iežas fágain.
- Mun dovddan dál ahte áibbašan beassat oaidnit mii lea dáhpáhuvvan daid jagiid go lean leamaš eret, ja fas searvat dieidda bargguide. Beasan dutkat, čállit ja duddjot.