Skip to main content

Studeanta árgabeaivi

student

 

Studeantaáittardeaddji

Mii lea studeantaáittardeaddji?

Studeantaáittardeaddji

  • lea sorjjásmeahttun veahkki mii galgá doarjut studeanttaid riektesihkarvuođa
  • rávve ja veahkeha Sámi allaskuvlla studeanttaid áššiin mat gusket sin oahppodilálašvuhtii
  • galgá bearráigeahččat ahte áššit ožžot dohkálaš ja rievttes gieđahallama, ja ahte studeanttaid vuoigatvuođat váldojuvvojit vuhtii
  • lea nuvttá fálaldat Sámi allaskuvlla studeanttaide.

Váldde oktavuođa studeantaáittardeddjiin:

Jus studeanttain lea dárbu hupmat studeantaáittardeddjiin, de váldde oktavuođa sudnuin šiehttat áiggi:

Studeantaáittardeaddjit: Erlend Berntsen ja Ingvild Lorentzen

E-boasta: studentombudet@uit.no  / Tlf: +47 77644646 

Dáppe eanet dieđut studeantaáittardeaddji rolla birra ja mainna sáhttá veahkehit: Studeantaáittardeaddji | Sámi allaskuvla

Oahpuid bargoviidodat ja bargonoađđi

Sámi allaskuvlla oahppodoaimmaid kvalitehtagiehtagirjji mielde lea okta oahppojahki oktiibuot 40 vahkku. Lea lunddolaš atnit vuođđun ahte ollesáiggestudeanta galgá bargat iežas oahpuin sullii 38-42 diimmu vahkkui olles oahppojagis. Dát mearkkaša ahte studeanta bargá gaskkal 1520-1680 bargodiimmu juohke oahppojagi. Jus rehkenastá ahte ollesáiggestudeanta bargá 40 diimmu vahkkui, de mearkkaša dát ahte son bargá 1600 diimmu juohke oahppojagi.

Go jurddaša ahte ovtta oahppojagis leat 60 oahppočuoggá ollesáiggestudeanttain, de mearkkaša dát ahte: 

  • 1 oahppočuoggá = birrasiid 26-27 bargodiimmu
  • 10 oahppočuoggá = birrasiid 260-270 bargodiimmu  

ECTS vuođđun lea bargoviidodat maid studeanttat fertejit atnit vuođđun vai olahit mearriduvvon oahppanjoksosiid. Vurdojuvvon bargoviidodat sáhttá dán dihte leat iešguđet lágán oahpus ohppui.

Barggut mat sáhttet leat oassin bargoviidodaga rehkenastimis:

  • Logaldallamat ja eará lágiduvvon oahpahus
  • Bagadallan
  • Joavkobarggut
  • Iešheanalaš barggut, eksámeniidda ráhkkaneamit
  • Joavkobarggut
  • Prošeaktabarggut
  • Mátkkit
  • Hárjehallan
  • Eksámenat

Lea vuordojuvvon ahte studeanttat geat leat váldon sisa ollesáiggeohppui, bidjet studeremii áiggi mii vástida olles bargovahku (birraset 38-42 diimmu).

 

Galle % ollesáiggeoahpus vástida mu oahppu?

Ollesáiggestudeanta (100 % studeanta) čađaha 30 oč lohkanbajis, dahje 60 oč oahppojagis.

  • Jus studeanta čađaha 10 oč ovtta lohkanbajis, de dat vástida 33,4 % ollesáiggeoahpus.
  • Jus studeanta čađaha 15 oč ovtta lohkanbajis, de dat vástida 50 % ollesáiggeoahpus.
  • Jus studeanta čađaha 20 oč ovtta lohkanbajis, de dat vástida 66,7 % ollesáiggeoahpus.
Oahpahusa čuovvut neahta bokte?

Sámi allaskuvla oažžu dávjá jearaldaga studeanttain ahte lea go vejolaš čuovvut oahpahusa neahta bokte. Mii rávvet studeanttaid ná:

  1. Iska mii du oahppoplánas čuožžu oahpu lágideami birra. Dáppe galgá boahtit ovdan jus oahpus lea neahttaoahpahus.
  2. Jus oahpus lea neahttaoahpahus, de geahča movt guđege oassi oahpahusas lea merkejuvvon TimeEditas. Doppe galgá boahtit ovdan makkár osiid lea vejolaš čuovvut neahta bokte. Jus dát ii boađe ovdan, de jeara du oahppokoordináhtoris.
  3. Jus oahpahus lea merkejuvvon deaivvadeapmin, de dat ii leat heivehuvvon neahttaoahpahussán dahje hybriidačovdosii, ja de ii leat vejolaš čuovvut oahpahusa neahta bokte.

FUOMÁŠ: Muhtin studeanttain sáhttá leat duođaštuvvon earenoamaš dárbu dahje doaibmahehttejupmi man geažil leat ožžon vejolašvuođa čuovvut muhtin oasi oahpahusas neahta bokte:

Studeanttademokratiija

Universitehta- ja allaskuvllalága § 10-12 mielde galgá visot allaskuvlla stivrrain ja lávdegottiin main lea mearridanváldi, leat 20 % studeanttaáirasat. Jus dát 20 % ii daga eanet go ovtta studeantta, de sáhttá vel nubbi studeanta searvat čoahkkimiidda, ja de lea sus hupman- ja evttohanvuoigatvuohta.

Sámi allaskuvllas leat dáin stivrrain ja lávdegottiin studeanttaáirasat: 

  • Sámi allaskuvlla stivra
  • Studeanttastivra
  • Dutkan– ja oahppostivra (DOS)
  • SSO stivra
  • Válgastivra
  • Oahppobiraslávdegoddi
  • Dohkálašvuođalávdegoddi
  • Sisaváldinlávdegoddi
  • Váiddalávdegoddi

Studeanttademokratiija biira gávnnat dáppe.

Dás oainnát studeantaáirasiid geat leat válljejuvvon oahppojahkái 2025-2026: Studeantta áirasat 2025/26

Studeantastivra

Studeantastivra jođiha studeantapolitihka Sámi allaskuvllas. Studeantastivra lea Sámi allaskuvlla studeanttaid bajimus orgána, ja das lea váikkuhanvejolašvuohta buot áššiide mat gullet allaskuvlla studeanttaide.

Stivrras leat vihtta lahttu ja golbma várrelahttu.

Stivraláhttut 2025-2026:

  • Sárá Gáren Ánne Nilut
  • Adele Kristine Gaup
  • Laila Labba
  • Ole Mathis Gudmund Persen
  • Lex Hergott

    Várreláhttut: 

  • Elli Sara Valkeapää
  • Saija Marjomaa
  • Ina Therese Sara

Maid bargá Sámi allaskuvlla studeantastivra?
Studeantastivra bargá studeanttaid ovddas studeantapolitihkalaš ja fágalaš áššiiguin, ja galgá nannet ja buoridit studeanttaid oahppo- ja sosiála birrasa.

Studeantastivra lágida iešguđetgelágan sosiála doaluid ja asttoáiggefálaldagaid. Ovttas SSO-stivrrain galgá stivra ráhkadit buori oahppobirrasa ja bargat dan nala ahte šaddá buorre oahppobáikkis (Universitehta ja allaskuvlaláhka, U/A, § 4-3).

Studeantastivra ovddida studeanttaid oainnuid ja beroštumiid Sámi allaskuvlla stivrii ja eará lávdegottiide. Stivra lea gulaskuddanorgána buot áššiide mat gusket studeanttaide (U/A §4-1).

Studeantastivrra jođiheaddjis leat mánnosaš čoahkkimat rektoriin ja goahtejođiheddjiin. Muđui lea Studeantastivrras lagas ovttasbargu luohttámušolbmuiguin. 

Sámi allaskuvlla studeantastivra e-boastačujuhus: studeantastivra@gmail.com

Doarjjaortnegat

Dá leat muhtin doarjjaortnegat gos Sámi allaskuvlla studeanttat sáhttet oažžut stipeandda dahje loana: 

Norgga stáhta loatnakássa (Lånekassen)

Lånekassen juolluda stipeandda ja loana Norgga beale studeanttaide dahje studeanttaide geat leat registrerejuvvon ja orron Norggas guhkit go 2 jagi. 

  • Ohcanáigemearit: 15.11 ja 15.03
  • Njuolggadusat ja ohcanskovit gávdnojit dáppe: www.lanekassen.no

Eará riikaid studeanttat

Studeanttat geat bohtet eará riikkain go Norggas, ohcet oahppodoarjaga iežaset ruovtturiikkas.

Norgga Sámedikki stipeanda

Norgga Sámedikkis leat stipeandaortnegat vissis fágasurggiide, nu movt oahpaheaddjeoahpuide, duodjeoahpuide, ja muhtin sámegieloahpuide. 

  • Ohcanáigemearit: 01.10 ja 01.02
  • Eambbo dieđut Sámedikki neahttasiiddus: Sámediggi

Tove Kingren sámi duodji vuođđudus

Tove Kingren sámi duoji vuođđudus almmuha muhtimiin stipeandda duodjestudeanttaide.