Áigodahkii 01.04.2024 - 31.03.2026 leat čuovvovaččat válljejuvvon Dutkan- ja oahppostivrii.  Jođiheaddji ja su sadjásačča nammada allaskuvlastivra

DOS oktiibidjan ja mandáhtta mearriduvvon Sámi allaskuvlla stivrras 13.12.2017:

1. Jođiheaddji geas lea unnimus vuosttašvirggehasgelbbolašvuohta, gean Sámi allaskuvlla stivra nammada siskkáldas dehe olgguldas gaskkas
2. Siskkáldas fágabargi, gean Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goađi bargit válljejit
3. Siskkáldas fágabargi, gean Sámi oahpaheaddjeoahpuid goađi bargit válljejit
4. Studeanta, gean studeanttat válljejit
5. Studeanta, gean studeanttat válljejit

Jođiheaddji ja fágabargit nammaduvvojit 2 jahkái. Studeanttaáirasat ges nammaduvvojit jahkásaččat. Jođiheaddjis lea duppaljietna. Jus jođiheaddji lea eret, de jođiha su várreláhttu čoakkama, duppaljienain. Buot áirasiidda válljejuvvo persovnnalaš várrelahttu. 

DOS mándáhtta:

Dutkan- ja oahppostivrra rolla 

1. Dutkan- ja oahppostivrras (DOS) galgá leat strategalaš rolla sihke guhkit ja oanehit geahčastagain. Dat galgá earenoamážit gozihit ahte Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppodoaimmat dollet daid kvalitehtagáibádusaid mat áiggis áigái ásahussii biddjojit. DOS dahká mearrádusaid maid allaskuvlastivra bivdá ja daid rámmaid siskkobealde maid allaskuvlastivra iešguđet áiggi lea mearridan galgá gustot dan doibmii. DOS sáhttá delegeret fápmudusa DOS jođiheaddjái, goahtejođiheddjiide dahje oahppohovdii dárbbu mielde ja gustovaš láhkaásahusaid siskkobealde. Allaskuvlastivra sáhttá DOSii delegeret maiddái eará áššiid go dat mat dán mandáhtas leat čilgejuvvon dárbbu mielde ja gustovaš láhkaásahušaid siskkobealde.

Kvalitehta ja dan guoskevaš ortnegat

2. DOS galgá sihkkarastit kvalitehta ja kvalitehtasihkkarastinortnegiid Sámi allaskuvlla doaimmain. DOS mearrida dárkileabbo kvalitehtamihtuid ja ortnegiid daid iešguđet kvalitehtadimenšuvnnaide mat gusket oahpuide ja dutkamii. DOS galgá gozihit fágalaš birrasa, oahppobirrasa ja doarjjadoaimmaid kvalitehta. DOS mearrida, ođasmahttá ja goziha árvvoštallanvuogádaga- ja ortnegiid mat leat oassin kvalitehtasihkkarastinvuogádagas.

3. DOS mearrida dárkilat njuolggadusaid allaskuvlla iežas láhkaásahusaide mat gullet oahpuide ja dutkamii.

Oahput

4. DOS mearrida njuolggadusaid oahppoprográmmaid ja oahppoovttadagaid hábmemii.

5. DOS dohkkeha oahppoovttadagaid ásaheami ja heaittiheami

6. DOS mearrida Sámi allaskuvlla oahpahusáigodagaid, universitehta- ja allaskuvlalága § 3-8 vuođul.

7. DOS mearrida sisaváldinnjuolggadusaid Sámi allaskuvlla oahpuide, ja nammada sisaváldinlávdegottiid.

8. DOS mearrida sisaheivehannjuolggadusaid Sámi allaskuvlla oahpuide, universitehta- ja allaskuvlalága § 3-5 vuođul ja nammada sisaheivehanlávdegottiid.

9. DOS dohkkeha ođđa fága- ja oahppoplánaid ja dáid ođastemiid.

10. DOS mearrida ahte oahppofálaldagat eai álggahuvvo jus leat unnán ohccit dahje váilevaš fágalaš resurssat lágidit oahpu kvalitehtamihtuid ektui.

11. DOS gieđahallá ja mearrida siskkáldas prográmmaid ja oahpuid organiseremiid.

12. DOS čuovvulahttá oahpuid árvvoštallamiid ja goziha dain kvalitehta.

13. DOS dohkkeha studeantarekrutterenplána.

14. DOS dohkkeha internašunaliserenplána.

Dutkan- ja ovdánahttinprošeavttat

15. DOS goziha ahte Sámi allaskuvlla dutkan- ja ovdánahttindoaimmat čuvvot kvalitehtamihtuid ja strategalaš plánaid. Dát guoskka maiddái fágalaš, pedagogalaš ja teknologalaš ovdánahttindoaimmat mat gullet oahpahusaid ovdánahttimii.

DOS mearrida dutkanehtalaš vuogádaga ja goziha ahte dutkandoaimmat čuvvot dohkkehuvvon dutkanehtalaš prinsihpaid

Láhkavuođđu:

http://www.lovdata.no/all/hl-20050401-015.html#4-4.

Sámi allaskuvlla oahppobiraslávdegottis lea dehálaš rolla studeanttaid oahppobirrasa ja oahppodili buorideami barggus. Oahppobiraslávdegoddi galgá sihkkarastit ahte studeanttat besset mielde mearrideames áššiid mat gusket oahppobirrasii. Oahppobiraslávdegoddi galgá plánet doaimmaid oahppobirrasa ektui, dárkkistit studeanttaid sihkárvuođa ja čálggu (velferd). Lávdegoddi galgá maid dovdat bargobirasáššiid.

Oahppobiras galgá leat dohkálaš studeanttaid dearvvašvuođa, sihkkarvuođa ja čálggu ektui. Allaskuvla galgá bargat dan ala ahte studeanttain lea buorre oahppobiras ja dán barggus galgá váldot vuhtii teknihkalaš ja sosiálalaš ovdáneapmi servodagas ja guoskevaš oahpus.

Oahppobiraslávdegotti miellahttoáigodat lea guokte jagi.  Studeantaáirasat válljejuvvojit jahkásaččat.

Oahppobiraslávdegotti mandáhtta lea mearriduvvon allaskuvlastivrras čoahkkimis mii dollojuvvui juovlamánus 2020. 

Oahppobiraslávdegottis lea doaibmaplána mii lea dohkkehuvvon 2022 čavčča. Dan sáhttibehtet dás lohkat: Oahppobiraslávdegotti doaibmaplána, dohkkehuvvon 28.11.2022.

Studeantastivra jođiha studeantapolitihka Sámi allaskuvllas. Studeantastivra lea Sámi allaskuvlla studeanttaid bajimus orgána, ja das lea váikkuhanvejolašvuohta buot áššiide mat gullet allaskuvlla studeanttaide.

Stivrras leat vihtta lahttu ja golbma várrelahttu.

• Geahča geat leat dán oahppojagi stivralahtut.

Maid bargá Sámi allaskuvlla studeantastivra?
Studeantastivra bargá studeanttaid ovddas studeantapolitihkalaš ja fágalaš áššiiguin, ja galgá nannet ja buoridit  studeanttaid oahppo- ja sosiálalašbirrasa.

Studeantastivra lágida iešguđetgelágan sosiálalaš doaluid ja asttoáiggefálaldagaid. Ovttas SSO stivrrain galgá stivra ráhkadit buori oahppobirrasa ja bargat dan nala ahte šaddá buorre oahppobáikkis (Universitehta ja allaskuvlaláhka, U/A, § 4-3).

Studeantastivra ovddida studeanttaid oainnuid ja beroštumiid Sámi allaskuvlla stivrii ja eará lávdegottiide. Stivra lea gulaskuddanorgána buot áššiide mat gusket studeanttaide (U/A §4-1).

Studeantastivrra jođiheaddjis leat mánnosaš čoahkkimat rektoriin ja goahtejođiheddjiin. Muđui lea Studeantastivrras lagas ovttasbargu luohttámušolbmuiguin. 

Sámi allaskuvlla studeantastivra e-maila: studeantastivra@gmail.com

Sisaváldinlávdegoddi galgá meannudit buot ohcciid geat ohcet realgelbbolašvuođa vuođul ja ohcciid geain ii leat čielga sisaváldinvuođđu ohppui, omd. ohccit geat veardiduvvojit sisaváldot sierra eavttuiguin, rávvet mo luohkát biddjojit oktii (earrejearaldagat) ja rávvet man galle oahpposaji biddjojit iešguđetge oahppofálaldahkii. Sisaváldinlávdegottit nammaduvvojit guovtti jahkái hávális, ja čuovvu oahppojagi.

Sisaváldinlávdegottis galget čohkkát golbma áirasa persovnnalaš várreláhtuiguin, okta fágaáirras, okta studeantaáirras ja okta hálddahusa áirras. Okta lávdegotti miellahtuin nammaduvvo jođiheaddjin. Oahppohálddahus/fágahálddahus doaibmá čállingoddin sisaváldinlávdegoddái.

Juohke mastergrádaohppui galgá nammaduvvot sierra sisaváldinlávdegoddi, golmmain miellahtuin. Sisaváldinlávdegottis galgá fágavirggehas gii ovddasta
masteroahpu. Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivra dahje sullasaš orgána nammada sisaváldinlávdegotti.

Meannudit studeantaáššiid mat ovddiduvvojit oahpahusovddasvástideaddjis dohkálašvuođa árvvoštallama ektui. Ovddida árvalusa meannudeapmái váiddalávdegoddái, gos ovdanbukto studeanta dohkálašvuohta oahpposuorgái dahje ii heivvolašvuohta ohppui.

Departemeantta Johtočálus F-14-06 mielde galgá stivra nammadit áirasiid dohkálašvuođalávdegoddái earret eará oahpaheaddjeoahpuide

Áigodahkii 01.11.2024 - 31.10.2027

Sámi allaskuvla lea nammadan váiddalávdegoddi nu go Universitehta- ja allaskuvlaláhka gáibida. Váiddalávdegottis leat vihtta (5) miellahtu, geain buohkain leat persovnnalaš várreláhtut. Jođiheaddji oktan su persovnnalaš várrelahtuin galgaba deavdit duopmárgáibádusa, ja soai eaba galgga bargat ásahusas. Guokte miellahtu galgaba leat allaskuvlla bargit ja guokte miellahttu galgaba leat studeantalahtut. Váiddalávdegotti doaibmaáigodat lea golbma (3) jagi, earret studeantalahtuin, geain doaibma áigodahkan lea okta oahppojahki. Váiddalávdegotti nammadeamis ferte maiddái sihkkarastit, ahte sohkabeliid ovttadássásašvuohta váldojuvvo vuhtii nie, ahte goappašagat sohkabealit leaba ovddastuvvon dássálagaid, gč. Likestillingsloven § 21.

Váiddalávdegoddi mearrida váidagiid ja áššiid mat gusket studeanttaid hilgumii, praktihkalaš eksámenlágideapmái ja vearridagut eksámeniid oktavuođas.

Allaskuvlla PhD-oahpu oktavuođas galgá váiddalávdegoddi meannudit ja mearridit váiddaáššiid mat gusket eksámenlágideapmái nugo ”Eksámenlágideami formála meattáhusaid váidin” U/H lága § 5-2 mielde. Váidin guoská maiddái PhD-oahpu oahpahusoassái ”Čilgehus mearriduvvon árvosátnái ja árvosáni váidin” U/H lága § 5-3 mielde. PhD-láhkaásahusa mielde ferte váiddalávdegoddi maiddái mearridit váidagiid mat gusket dáidda gažaldagaide: 1) sisabeassan ohppui 2) biehttaleapmi ohcamii oaččut nákkosgirjji árvvoštallot dahje 3) mearrádus ahte nákkosgirji ii leat dohkkehuvvon, geahččaladdanlogaldallan dahje nákkosgirjji bealušteapmi lea vejolaš váidit hálddašanlága (gč. Forvaltningsloven) § 28 mielde.

Váiddalávdegotti doaibmaáigodat lea golbma jagi.  Studeantaáirasat válljejuvvojit jahkásaččat.

Jođiheaddji, olggobealáirras: Elle Martine Johansdatter Eira 

Jođiheaddji várrelahttu, olggobealáirras: Petter Tretnes Hansen 

Fástalahttu: Line Kalak

Várrelahttu: Anne Ingebjørg Svineng Eriksen

Fástalahttu: Inghild Eira Evertsen 

Várreláhttu: Mikkel Anders Kemi

Studeantaáirasat, válljejuvvon oahppojahkái 2024/25:

Fástaáirras, studeanta: Dina Nilsdatter Somby

Fástaáirras, studeanta: Ina Madelen Raanes

Várrelahttu, studeanta: Jaana Talvikki Pekkala

Láhkavuođđu:

https://lovdata.no/lov/2005-04-01-15/§5-1

Universiteter og høyskoler skal opprette en klagenemnd som skal behandle klager over enkeltvedtak og, etter styrets bestemmelse, andre klagesaker for kandidatene.

Klagenemnda skal ha fem medlemmer med personlige varamedlemmer.  Leder og varamedlem for leder skal fylle de lovbestemte krav for lagdommere.

Leder og varamedlem for leder skal ikke være ansatt ved institusjonen.  To av medlemmene skal være studenter.  Representanter for institusjonens eier eller medlem av institusjonens styre kan ikke være medlem av klagenemnda.  Klagenemnda er vedtaksfør når lederen eller varamedlem for leder og to andre medlemmer er til stede. Klagenemndas vedtak i klagesaker kan ikke påklages.

Áigodahkii 1.1.2024 –  31.12.2027

Válgastivrra doaibmaáigodat lea njeallje jagi, seamma áigodagas go allaskuvlastivra. Studeantaáirasat válljejuvvojit jahkásačča

Bargobiraslága kap. 7 vuođul ja láhkaásahusa “forskrift om organisering, ledelse og medvirkning» (organiseren, jođiheapmi ja mielváikkuhan láhkaásahus) kap. 3 vuođul lea Sámi allaskuvllas nammaduvvon bargobiraslávdegoddi (BBL).

BBL lea sihke mearrideaddji ja ráđđeaddi orgána man ovddasvástádus lea doaimmahit ahte ásahusas lea ollislaččat dohkálaš bargobirasvuogádat ja -čuovvuleapmi.

BBL galgá oasálastit sihke plánemis suodjalan- ja birasbargguin, ja dárkilit čuovvut mot doaimmat ovdánit mat gusket bargiid sihkarvuhtii, dearvvašvuhtii ja čálgui, geahča bargobiraslága kap. 7.  Buot bargit sáhttet loktet áššit BBL’ai. 

Sámi allaskuvla bargobiraslávdegottis leat 4 láhttu – guokte geat ovddastit bargoaddi, ja guokte geat ovddastit bargit. Hemis čuovvu čoahkkimiid, muhto Hemisis ii leat jienastanriekti.

Nammadeapmi bargobiraslávdegoddái dáhkko čuovvovaš vuogi mielde: Bargoaddi nammada bargoaddi láhttuid, váldosuodjalanáittardeaddji galgá leat okta bargiid láhtuin ja nubbe bargiláhttu válljejuvvo válgga bokte.  

Áigodat bistá guokte jagi.

Láhkavuođđu:

Čujuhuvvo bargobirasláhki kápihttal 7: https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2005-06-17-62
Čujuhuvvo láhkaásahussii organiseren, jođiheapmi ja mielváikkuheapmi kápihttal 3: https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/2011-12-06-1355

Stivralahtut

• Professor Hadi Lile, stivrra jođiheaddji, olggobealáirras
• Universitehtalektor Christina Storm Mienna, stivralahttu, olggobealáirras
• Dutki Torunn Pettersen, stivralahttu, siskkobealáirras

Jahkeraporttat

• Redelighetsutvalgets årsrapport 2023
• Redelighetsutvalgets årsrapport 2021–2022

Sámi allaskuvlla rehálašvuođalávdegotti mandáhta

Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 11.5.2021

Sámi allaskuvla lea ásahan rehálašvuođalávdegotti guovttesuorat mandáhtain:

• Ovddidit buriid dutkandábiid ja easttadit eahperehálašvuođa dutkamis earret eará logaldallamiid, čoahkkimiid, semináraid ja diehtojuohkimiid lágidemiin: ja árjjalaččat ovddidit eamiálbmotdutkama dutkanetihka
• Meannudit ja cealkit áššiin dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaid navdojuvvon rihkkumiid birra

Lávdegottis lea golbma miellahtu, geain buohkain lea persovnnalaš várreláhttu maid Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivra nammada. Golmma miellahtu gaskkas nammaduvvo okta jođiheaddji geas lea juridihkalaš gelbbolašvuohta.

Buot golmma miellahtus galgá doavttirgealbu, mii sihkkarastá dutkangealbbu lávdegoddái. Dutkan- ja oahppostivra galgá maid nammadeami oktavuođas sihkkarastit ahte lávdegottis lea gelbbolašvuohta etihkas, eamiálbmotdutkamis, juridihkas, sámegielas, dárogielas ja eŋgelasgielas.

Okta miellahtu galgá leat Sámi allaskuvlla bargi ja guokte miellahttu galgaba leat olggobeale lahtut. Lávdegoddi lea sorjjasmeahttun Sámi allaskuvlla dábálaš linnjáorganiseremis, ja olggobeale lahtut nannejit dán sorjjasmeahttunvuođa.

Rehálašvuođalávdegotti nammadeamis ferte sihkkarastit ahte sohkabeliid ovttadássásašvuohta váldojuvvo vuhtii nu ahte goappašat sohkabealit leat ovddastuvvon, gč. likestillings- og diskrimineringsloven § 28 (Lov om likestilling og forbud mot diskriminering (likestillings- og diskrimineringsloven) - Lovdata).

Rehálašvuođalávdegotti miellahtuid doaibmaáigodat lea golbma jagi.

Dieđalaš eahperehálašvuođain dárkkuhuvvo fálsken, fabrikkeren, plagieren ja eará duođalaš rihkkumat dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmain mat leat dahkkon diđolaččat dahje beare unnán várrogasvuođain dutkama plánemis, čađaheamis dahje raporteremis.

Rehálašvuođalávdegoddi galgá juohke áššis dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaid vejolaš rihkkumiid birra cealkit

• lea go dutki láhtten eahperehálaččat vai ii,
• lea go ásahusas vuogádatfeaila, ja
• galgá go dieđalaš bargu divvojuvvot vai gessojuvvot ruovttoluotta.

Rehálašvuođalávdegoddi sáhttá almmolašvuođalága 24. paragráfa mielde mearridit almmolašvuođas doalahit dieđuid rehálašvuođarihkkuma birra.

Rehálašvuođalávdegoddi raportere jahkásaččat doaimmaidis Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrii.

Láhkavuođđu

• Lov om organisering av forskningsetisk arbeid (forskningsetikkloven) - Lovdata
• Forskrift om forskningsetiske komiteer og utvalg (forskningsetikkforskriften) - Lovdata
• Lov om rett til innsyn i dokument i offentleg verksemd (offentleglova) - Kapittel 3. Unntak frå innsynsretten1 - Lovdata
• Lov om likestilling og forbud mot diskriminering (likestillings- og diskrimineringsloven) - Lovdata".

Saksbehandlingsregler for behandling av saker om mulig vitenskapelig uredelighet og alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer

Formål

§ 1. Formålet med disse saksbehandlingsreglene er å klargjøre saksgangen og dermed bidra til en ryddig, redelig og rettferdig saksbehandling av saker om mulig vitenskapelig uredelighet eller brudd på anerkjente forskningsetiske normer. Reglene skal sikre at saken blir så godt opplyst som mulig og at alle involverte parter får anledning til å legge fram sitt syn på saken på en tilfredsstillende måte.

§ 2. Med vitenskapelig uredelighet menes forfalskning, fabrikkering, plagiering og andre alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer som er begått forsettlig eller grovt uaktsomt i planlegging, gjennomføring eller rapportering av forskning, jf. forskningsetikkloven § 8 siste ledd.

§ 3. Det skal tilstrebes en raus tone og stor åpenhet for å diskutere, drøfte og snakke om forskningsetiske problemstillinger ved institusjonen. Det er ledelsens ansvar å bidra til en dialog om hvordan å skape en slik kultur.

§ 4. Redelighetsutvalget behandler bare saker om mulig vitenskapelig uredelighet eller mulige alvorlige brudd på forskningsetiske normer. Utvalget behandler ikke saker der det bare er mistanke om mindre forskningsetiske brudd, som slurv, forglemmelser, dårlig referanseteknikk eller lignende

Saksgangen ved mulige brudd

§ 5. Det er institusjonen som har ansvar for å behandle saker om mulig uredelighet eller alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer jf. forskningsetikkloven § 6 første ledd. Saker skal som hovedregel løses på instituttnivå.

§ 6. Den som mener det har skjedd vitenskapelig uredelighet eller alvorlige brudd på anerkjente forskningsetiske normer varsler dette inn skriftlig til instituttets leder. Instituttets leder skal søke å finne en minnelig løsning som ivaretar alle partenes interesser, slik at alle føler seg hørt og godt ivaretatt.

Et varsel må inneholde opplysninger og dokumentasjon om hva som har skjedd og hvorfor varsleren mener dette innebærer vitenskapelig uredelighet eller er et alvorlig brudd på anerkjente forskningsetiske normer.

§ 7. Saken skal sendes til Redelighetsutvalget hvis én eller flere av partene ønsker det. Saken kan også sendes direkte til Redelighetsutvalget hvis det er god grunn til å tro at saken ikke vil få en upartisk saksbehandling på instituttnivå. I utgangspunktet skal alle saker søkes løst i god dialog på så lavt nivå som mulig, før det løftes opp til en sak i Redelighetsutvalget.

Tilsvar og kontradiksjon

§ 8. Forskeren eller forskerne som er blitt beskyldt for vitenskapelig uredelighet eller alvorlige brudd på forskningsetiske normer skal få mulighet til å forsvare seg på en god måte. Det må gis tilstrekkelig tid til å sette seg inn i hva anklagene dreier seg om og for å skrive et grundig tilsvar og eventuell skaffe bistand med tilsvaret. Fire uker er en hovedregel. Det kan søkes om mer tid hvis nødvendig og leder for Redelighetsutvalget kan utvide tilsvarsfristen ved omfattende saker. I unntakstilfeller kan fristen være kortere, hvis det er snakk om en sak med tidsnød, typisk søknadsfrister, eller forskningen innebærer store belastinger for noen av de berørte.

Varsleren skal ha anledning til å svare på tilsvaret og fristen for å svare på tilsvaret er som hovedregel to uker. Leder for Redelighetsutvalget kan utvide fristen dersom det er en stor sak eller gode grunner tilsier en utsettelse, for eksempel ved reise eller lignende. Fristen kan også kortes ned dersom det er snakk om en sak med tidsnød eller forskningen innebærer store belastinger for noen av de berørte.

Den eller de som har fått en anklage mot seg skal ha anledning til å kommentere svaret på deres tilsvar. Fristen er to uker. Etter det er det opp til lederen av Redelighetsutvalget å sette strek for tilsvar og kommentarer.

Møte i Redelighetsutvalget

§ 9. Redelighetsutvalget møtes én gang for å avgjøre saken. Det kan settes av flere dager til å behandle saken dersom det er en stor eller vanskelig sak. Redelighetsutvalget skal (jf, forskningsetikkloven § 8) ta stilling til:

a.         om forskeren har opptrådt vitenskapelig uredelig eller ikke,

b.         om det foreligger systemfeil ved institusjonen og

c.         om det vitenskapelige arbeidet bør korrigeres eller trekkes tilbake

Saksdokumentene må være sendt ut minst én måned før møtet, med mindre det er snakk om en hastesak.

Partene kan gis anledning til et kort framlegg av saken sin muntlig. Hvis den eller de som er anklaget ikke ønsker det skal det ikke være anledning til muntlige framlegg av noen av partene. Administrasjonen må ordne med tolk hvis det er ønsket eller nødvendig. 

§ 10. Før innkallingen til møte i redelighetsutvalget må det foretas en vurdering av habilitet, jf. Forvaltningslovens regler i kapittel II. Ved innmeldt sak sender sekretariatet ut sterkt begrenset informasjon om saken (navn på berørte parter), slik at de ordinære utvalgsmedlemmene kan vurdere sin habilitet. De faste varamedlemmene stepper inn der noen er inhabil. Fast varamedlem kan også bli invitert istedenfor ordinært utvalgsmedlem i samband med langvarig fravær hos utvalgsmedlem. Ved kortere fravær blir det vurdert om møtedato kan endres.

§ 11. Redelighetsutvalget er ikke beslutningsdyktig hvis ikke alle tre medlemmer deltar. Beslutningen baserer seg på alminnelig flertall.

Språkbruk i Redelighetsutvalget

§ 12. Skriftlige dokumenter skal sendes inn til Redelighetsutvalget på samisk, norsk, svensk eller engelsk. Dokumenter som Redelighetsutvalget skal behandle må foreligge på samisk, norsk, svensk eller engelsk. Administrasjonen har ansvaret for å få oversatt det skriftlige materialet, hvis nødvendig, slik at alle parter og utvalgsmedlemmer er godt orientert og opplyst om saken. Partene har rett til å sjekke oversettelsene før det sendes til utvalget.

Rehálašvuođalávdegotti miellahtuid nammadanrutiidna

Dohkkehuvvon Dutkan- ja oahppostivrras 11.5.2021

Allaskuvladirektevra ovddida juohke goalmmát jagi Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivrii rehálašvuođalávdegotti miellahtuid nammadanášši. Áššis ovddiduvvo golbma miellahttoevttohasa ja sidjiide golbma persovnnalaš várrelahtu. Golmma miellahtu gaskkas árvaluvvo jođiheaddji.

Buot golmma miellahtus galgá doavttirgealbu, mii sihkkarastá dutkangealbbu lávdegoddái. Nammadettiin lea dutkan- ja oahppostivrras ovddasvástádus árvvoštallat miellahtuid ja várrelahtuid gelbbolašvuođaid golmma áššesuorggi siskkobealde, namalassii: etihkas, eamiálbmotdutkamis ja juridihkas.

Áššečilgehusas galgá evttohasaid gelbbolašvuohta namuhuvvon áššesurggiiguin čilgejuvvot detálja dásis vai DOS sáhttá nammadit lávdegoddái lahtuid ja sihkkarastit lávdegoddái gáibiduvvon gelbbolašvuođa. Dakkár detálljalistu sisttisdoallá ovdamearkka dihte namaid kurssaide maid leat váldán, relevánta čállosiid namaid maid lea almmuhan ja rollaid eará sullasaš lávdegottiin.

Fágavirggiid virgáibidjanorgána mandáhtta, oktiibidjan ja doaibman njuolggadusat. Mearriduvvon Sámi allaskuvlla stivrras 7.3.2018 (ášši S-13/18, áššenummir 18/00082)

Fágavirggiid virgáibidjanorgána rolla ja fápmudus 

1. Fágavirggiid virgáibidjanorgána (FVO) lea Sámi allaskuvlla stivrra (allaskuvlastivrra) vuollásaš virgáibidjanorgána allaskuvla ja universitehta lága § 6-3  vuođul. FVO dahká iežas mearrádusaid allaskuvlastivrraid fápmudusa vuođul ja lea sierra hálddašanorgána. FVO sáhttá muđui dahkat mearrádusaid maid allaskuvlastivra bivdá ja daid rámmaid siskkobealde maid allaskuvlastivra iešguđet áiggi lea mearridan galgá gustot dan doibmii.

2. FVO lea buot Sámi allaskuvlla oahpahan- ja dutkanvirggiid virgáibidjanorgána, earret professora- ja doseantavirggiide.  

3. FVO lea maiddái daid virggiid virgáibidjanorgána mat leat njuolga čadnon oahpahussii, dutkamii dehe muđui buvttadit fágalaš sisdoalu, vaikko dain ii leat oahpahan- ja dutkanvirggiid virgekoda. 

4. FVO meannuda buot áššiid lágaid ja njuolggadusaid vuođul virgáibidjanorgána meannuda dáid virggiid ektui.

5.  FVO nammada áššedovdilávdegottiid buot oahpahus- ja dutkanvirggiide, ja doavttergrádastipendiáhtta virgiide.
 
FVO oktiibiddjo čuovvovaččat: 

1. Okta fágabargi oktan persovnnalaš várrelahtuin gean Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goađi bargit válljejit.
2. Okta fágabargi oktan persovnnalaš várrelahtuin gean Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goađi bargit válljejit.
3. Okta bargi oktan persovnnalaš várrelahtuin gean fágasearvvit nammadit.
4. Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goađi jođiheaddji. Son nammada ieš iežas várreláhttu doaibmaáigodaga vuosttaš čoahkkimis dehe go várreláhttu luohpá.
5. Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goađi jođiheaddji. Son nammada ieš iežas várreláhttu doaibmaáigodaga vuosttaš čoahkkimis dehe go várreláhttu luohpá.
6. Direktevra. Su várreláhttun lea oahppo- ja dutkanhoavda.  

Bargiidhoavda buktá virgáibidjanárvalusa FVO:i.  

Oktasaš virgáibidjanorgána (OVR) lea allaskuvlastivrra vuollásaš virgáibidjanorgána buot hálddahuslaš ja teknihkalaš virggiide, earret jođiheaddjevirggiide (mearriduvvojit allaskuvlastivrras).

OVR lahttut

Bargoaddi lahtut nammaduvvojit 2 jahkái ja leat doaimmas 31.12.2022 radjái.

Áššegeaidnu

Lea lagamus jođiheaddji guhte ovddida ášši OVRii ja bargiidossodat doaibmá OVR čállingoddin. Jus dus leat gažaldagat ášši hárrái de sáhtát váldit oktavuođa juogo bargiidhoavddain dehe iežat lagamus jođiheddjiin.

Loga eambbo OVR oktiibidjama ja áššemeannudeami birra min personálanjuolggadusain.