Skip to main content

Dán fertejit buohkat diehtit hárjehallama birra

Go don leat studeanta sámi oahpaheaddjeoahpuin, de hárjehallan lea dehálaš oassi du oahpus. Hárjehallamiin don leat oahpahallame oahpaheaddjeámmáha dego livččet duohta bargodilis mánáidgárddis, vuođđoskuvllas dahje joatkkaskuvllas.

  • Iskka hárjehallanoahpahusa rámmaid mat gusket du ohppui. Dieđuid gávnnat maiddái du prográmmaplánas ja fágaplánain.
Hárjehallamiid giehtagirji
  • Oahpaheaddjeoahput hárjehallamiid giehtagirji 2026 rájes
  • Giehtagirjái leat čohkkejuvvon dieđut, njuolggadusat ja rávvagat mat gusket hárjehallanoahpu praktihkalaš čađaheapmái.
  • Oahpaheaddjeoahpuid našunála láhkaásahusat, rámmaplánat ja njuolggadusat leat báikkálaččat heivehuvvon Sámi allaskuvlii ja sámi oahpaheaddjeoahpuide.
  • Giehtagirji lea hábmejuvvon šiehtadusaid vuođul mat gusket verddeskuvllaide, verddemánáidgárddiide, hárjehallanmánáidgárddiide ja hárjehallanskuvllaide ja dáid ovttasbargui Sámi allaskuvllain.
  • Giehtagirji lea buohkaid váste geain lea dahkamuš hárjehallanoahpuiguin, nu go oahpaheaddjestudeanttaid, fágaoahpaheddjiid, hárjehallanoahpaheddjiid, rektoriid, mánáidgárdejođiheddjiid ja earáid geat dárbbašit dáid dovdat.
Hárjehallanmánáidgárddit ja hárjehallanskuvllat
  • Hárjehallanoahppu čađahuvvo skuvllain ja mánáidgárddiin maiguin Sámi allaskuvllas lea hárjehallanšiehtadus dahje verddešiehtadus. Hárjehallanšiehtadus lea vuođđun hárjehallanoahpu ovttasbargui ja oahpu ulbmila ollašuvvamii.
  • Ovttasbarggu guovddážis lea oahppokvalitehta ja oahpaheaddjestudeanttaid oahppanjoksosat.
Politiijaduođaštus

Forskrift til universitets- og høyskoleloven, kapihttal 6, vuođul gáibiduvvo politiijaduođaštus ee. oahpuin gos studeanttain lea hárjehallamis ja lea oktavuohta vuolleahkkásaš mánáiguin. 

  • Ulbmil dáinna lea ahte sihkarasttit ahte studeanttat guhtet leat oktavuođas mánáiguin ja nuoraiguin eai galgga leat áššáskuhtton dahje dubmejuvvon relevánta láhkarihkkumiin.
  • Fuomáš ahte studeanta ii sáhte vuolgit hárjehallamii ovdal lea buktán politiijaduođaštusa.

Dáppe leat eanet dieđut politiijaduođaštusa buktima birra: Politiijaduođaštus | Sámi allaskuvla

Dohkálašvuođaárvvoštallan

Buot oahpaheaddjeoahpuin galgá dahkkot dohkálašvuođaárvvoštallan das ahte leat go studeanttas fágalaš ja persuvnnalaš eavttut mat dárbbahuvvojit studeret ja doaibmat oahpaheaddjeámmáhis. 

  • Dohkálašvuođaárvvoštallan lea vuođđuduvvon Universitehta- ja allaskuvlalága § 12-3 ja Universitehta- ja allaskuvlalága láhkaásahusa kap. 7:s.
  • Árvvoštallan galgá mearridit ahte sáhttá go studeanta dagahit vejolaš vára heakka ovdii, fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuođa ovdii, rivttiid ja sihkarvuođa ovdii mii guoská mánáidgárdemánáide, ohppiide dahje earáide geaiguin studeanta boahtá leat oktavuođas hárjehallamis dahje boahttevaš virgedoaimmas.
  • Dohkálašvuohta galgá jotkkolaččat árvvoštallojuvvot olles oahpu áiggi, ja sihke hárjehallan ja eará oahpahusdilálašvuođat leat dehálaš arenat dása.
  • Sihke fágaoahpaheddjiin, hárjehallanoahpaheddjin ja earáin geain lea dahkámuš studeanttaiguin, lea ovttasvástádus čuovvut mielde studeanttaid dohkálašvuođas.

Dáppe leat eanet dieđut dohkálašvuođaárvvoštallama birra: Dohkálašvuođaárvvoštallan | Sámi allaskuvla

Personsuodjalus hárjehallamis 

Siidu ii leat gárvvis 

Orrun- ja mátkegolut 

Studeanttaid hárjehallangoluid buhttennjuolggadusat Sámi allaskuvllas lea prinsihppa, ahte geatnegahtton hárjehallan ii galgga leat stuorit lassigollun studeanttaide. Studeanta ferte lihkká rehkenastit ahte šaddet lassigolut hárjehallamis johtima ja orruma oktavuođas. Mátkegoluid ja orrungoluid máksimii leat eavttut nugo gávdnat hálbbimus ja luonddu seasti mátkkoštanvuogi hárjehallanbáikái ja ruovttoluotta, ja ahte studeanttat orrot hálbbimus lági mielde.

Lea studeanttaid geatnegasvuohta deavdit mátkke- ja orrungoluid skovi vuoiggalaččat ja hárjehallangoluid buhttennjuolggadusaid mielde, doaimmahit bálkáossodahkii visot dárbbašlaš kuittiid ja duođaštusaid oktan rehkegiin. Vai studeanta sáhttá oažžut hárjehallanolggosgoluide doarjaga de galgá studeanta  váldit oktavuođa bálkáossodagain.

Eambbo dieđut gávdnojit Oahpaheaddjeoahput hárjehallamiid giehtagirjjis kap 8

Hárjehallanbáikki heiveheapmi earenoamáš dárbbuid vuođul

Studeanttain geain leat duođaštuvvon earenomaš dárbbut dahje doaibmahehttejumit, sáhttá leat vuoigatvuohta oažžut hárjehallanbáikki heivehuvvot. 

Ákkat mat sáhttet addit vuoigatvuođa individuála heiveheapmái hárjehallamis:

  • Dus leat dearvvašvuođaákkat mat dagahit ahte it sáhte dihto báikkiin leat hárjehallamis.
  • Don njamahat máná mii lea vuollel 12 mánu boaris.
  • Du mánás lea buozanvuohta dahje earenoamáš dárbbut mat dagahit ahte don fertet leat lahkosis.

Ákkat mat eai dábálaččat atte vuoigatvuođa heiveheapmái leat ee. bargu, ekonomalaš dilli, váilevaš orrunbáiki hárjehallanmis, elliid bearráigeahččan.

Jávkan hárjehallamis

Rámmaplánaláhkaásahus mearrida galle hárjehallanbeaivvi juohke prográmmastudeanta galgá čađahit guđege oahpus. Buot hárjehallanoahpahus lea geatnegahtton. 

  • Jus studeanta jávká hárjehallamis almmá dohkálaš ákka, de ii oaččo hárjehallama dohkkehuvvot. Dalle ferte jávkanbeivviid čađahit ođđasit, nuppes go hárjehallan fállojuvvo, dahje oahpuid loahpas. Jávkan váikkuha studeanta progrešuvdnii.  
  • Jus studeanttas lea dohkálaš ágga jávkamii, galgá jođáneamos lágiin addit dieđu hárjehallanoahpaheaddjái ja buktit duođaštusa oahppohálddahussii.
  • Čuovvovaš ákkat sáhttet adnot dohkálaš ággan: du dahje máná (vuollel 12 jagi) buozanvuohta, buozanvuohta/jápmin/lihkohisvuohta lagas bearrašis, militeara dahje siviila vearjogeatnegasvuohta, riektevihtanstevdnen, oassálastin álbmotválljejuvvon orgánain dahje orgánain mat gáibidit studeantarepresentašuvnna lága bokte, dahje eará earenoamáš ákkat.
  • Hárjehallanáigodagas lea studeanttas Bargobiraslága § 1-6 ja § 12-8 mielde vuoigatvuohta oažžut njamahanáiggi. 
  • Dohkálaš jávkan dahje permišuvdna dahje dohkkehuvvon njamahanáigi ii mearkkaš ahte hárjehallanbeaivvit dahje diimmut unniduvvojit, muhto ahte studeanta oažžu vejolašvuođa maŋidit daid osiid maid jávká.
  • Jus jávkan dahká vuollel 15 % hárjáhallanmis, sáhttiba hárjehallanoahpaheaddji ja studeanta ieža šiehtadit ođđa hárjehallanbeivviid.
  • Jus studeanta diehtá ahte earenoamáš sivaid geažil gártá jávkat hárjehallamiin, de ferte oahppohálddahus oažžut dieđu unnimusat 2 mánu ovdal. Mánnáoažžuma oktavuođas ferte dieđihit nu árrat go vejolaš, unnimusat 3 mánu ovdal. 
  • Hárjehallanoahpaheaddji merke hárjehallanárvvoštallanskovvái dohkkehuvvon beivviid, ii dohkkehuvvon beivviid ja buhttejuvvon/ maŋiduvvon beivviid. 
  • Buot hárjehallanbeaivvit fertejit čađahuvvot ovdal go studeanta sáhttá oahpus oažžut loahpaduođaštusa.

Ane dán skovi buktit duođatusa: Doavtterduođaštusa dahje eará duođaštusa buktin

Vahát hárjehallamis

Siidu ii leat gárvvis 

Oahpaheaddjeoahpuid hárjehallan
  • Sámi allaskuvllas válbmanan oahpaheddjiin galgá máhttu Davviriikkaid skuvllavuogádagain ja miehta Sámi servodagain ja gielladiliin.
  • Girjás hárjehallan mearkkaša  miehtá Sámi (Davviriikkain) ja eará álgoálbmotguovlluin hárjehallamiid. Unnimus ovtta hárjehallama galgá čađahit eará Sámi- dahje eamiálbmotguovllus, go Norggas. Hárjehallanguovllut sáhttet leat siseatnansámeguovllut, mearrasámi guovllut, gávpot guovllut, guovllut gos sámegiella lea rašes dahje nanu dilis.
  • Hárjehallanoahppu ráhkkanahttá studeanttaid oahpaheaddjeámmáhii bargovásáhusaid ja reflekterema bokte, bagadallama ja árvvoštallama vehkiin. Hárjehallanoahpus lea ollisvuohta ja oktavuohta oahppanarenaid gaskkas ja searvvaha studeanttaid, hárjehallanbáikki eaiggádiid, jođiheddjiid, hárjehallanoahpaheddjiid ja oahppoásahusa fágabirrasa. Olles hárjehallanskuvla ja hárjehallanmánáidgárdii lea oahppanarenan.
Hárjehallanoahpuid geatnegáhtton beaivvit oahpus
  • Geabbilis mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuid (GMOA) geatnegáhtton 100 beaivve hárjehallamat leat dihto mearriduvvon áiggiin, guktii dahje golbmii oahppojagis . Hárjehallama guhkkodagat leat máhttoviidodagain sorjavaččat ja bistet guokte dahje golbma vahku.
  • Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu (VUOMA) geatnegáhtton 115 beaivve  hárjehallamat leat dihto mearriduvvon áiggiin, guktii dahje golbmii oahppojagis, čakčat ja giđđat. Hárjehallama guhkkodat leat oahppojagiin sorjavaččat ja bistet ovtta dahje golbma vahku.
  • Sámi praktihkalaš pedagogalaš oahpuid (SPPO ja SPPOF) geatnegáhtton 60 beaivve hárjehallamat leat čađat oahppojagi. Unnimusat golbma vahku lea oktanaga. Golmma vahku oktanis hárjehallamis sáhttá spiehkastit dalle, jus lea skuvla-adopšuvdna dahje ohppiid adopšuvdna.
Liŋkkat

Rundskriv F-04-05: Nye avtaler for øvingslærere

Rundskriv F-07-16 Forskrift om skikkethetsvurdering i høyere utdanning

Forskrift om skikkethetsvurdering i høyere utdanning

Forskrift om rammeplan for barnehagelærerutdanning

Nasjonale retningslinjer for barnehagelærerutdanning

Forskrift om rammeplan for samisk grunnskolelærerutdanning for trinn 5-10 - Lovdata

Forskrift om rammeplan for samisk grunnskolelærerutdanning for trinn 1-7 - Lovdata

Lov om grunnskoleopplæringa og den vidaregåande opplæringa (opplæringslova) - Lovdata

Forskrift om rammeplan for praktisk-pedagogisk utdanning - Lovdata