Gávttehasat šleŋggohallet olgun
ođđajagemánu 20. beaivi 2023

Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas lágideamit olles vahkku

Sámi allaskuvllas leat 2023 Sámi álbmotbeaivvi ávvudeami oktavuođas lágideamit mánnodagas bearjadahkii. Eanas lágideamit leat Diehtosiiddas, earret go Mai-Britt Utsi ja Jussi Ylikoski logaldallamat, mat leat digitála hámis.

Populearadieđalaš ovdanbuktimat

- Min prográmmas lea dutkan guovdážis, ja leat ge allaskuvlla fágačeahpit geat dollet oanehis populearadieđalaš logaldallamiid ja Dieđut ráiddus lea ges girjealmmuheapmi seamma fáttás go man birra duodjeprofessor Gunvor Guttorm logaldallá. Vuosttašamanueansa Solveig Joks ovdanbuktá osiid su dutkanbargguin mas lea sáhka mehciid áimmahuššamis, muitala Sámi allaskuvlla direktevra Anne-Marie Gaino.

Lassin fágalaš ovdanbuktimiidda, de lea maid diehtojuohkin gos muitaluvvo makkár vejolašvuođat Sámi allaskuvlla bargiin ja studeanttain leat mannat olgoriikii lonohallamii.

- Dása ávžžuhit maiddái du gii it leat vel bargi dahje studeanta Sámi allaskuvllas, boahtit gullat. Mis leat stipeandaortnegat maid bokte lea vejolaš muhtun áiggi eará árktalaš guovlluin dahje eará eamiálbmot guovlluin fitnat viežžame ja juogadeame vásáhusaid, dadjá direktevra.

Filmmat ja nástealbmi guoimmuhit

Dasto lea maid guoimmuheapmi prográmmas. Allaskuvllas lea ovttasbargu Internationála Sámi Filbmainstituhtain, ja sii čájehit ođđa filmmaid nu go Ellos eatnu ja  Olbmot ja rievvárat Kardemummagávpogis, mii lea sámegillii ja heive buohkaide. Diehtu bileahtaid birra filmmaide almmuhuvvo maŋŋel.

- Kardemummagávpotfilbma čájehuvvo beaivet, de soaitá heivet mánáidgárddiide ja smávvaskuvlii maid finadit filmma geahččame. Leat goit bures boahtin deike, dadjá Anne-Marie Gaino.

Allaskuvla lea maid bovden Ánte Mihkkal Gaupa boahtit Nástegođiin Diehtosiidii. Son oahpista guldaleddjiid nástealbmái fearániiguin, muitalusaiguin ja luđiiguin.

Liŋkka digitála logaldallamiidda boahtá prográmmii ovdal logaldallama. Logaldallamat eai báddejuvvo, nu ahte ii leat vejolaš maŋŋil geahččat.

Sámi vahkku prográmma

Lágideamit leat Diehtosiiddas ja rabas buohkaide, earret Sámi álbmotbeaivvi iđitborramuš mii lea dušše allaskuvlla bargiide.

Áigi

Sámi álbmotbeaivi -  guovvamánu 6.b. 2023

Gos?

08.30-09.55

Sámi allaskuvlla bargiide oktasaš iđitborramuš

Kantiinas

10.00-10.10

Levgen ja Sámi soga lávlla

Diehtosiidda olggobealde

10.15-10.25

Rektor Laila Susanne Vars:
Sámi álbmotbeaivvesárdni.

Sáhkaskáiddis

10.25-11.00

Professor emeritus Ole Henrik Magga

Sáhkaskáiddis

11.00-11.30

Gáffe ja gáhkku

Kantiinas

18.00-

Ellos eatnu filbma
billeahta oastát: https://kino.hoopla.no/sales

Sáhkaskáiddis

21.00-

Ellos eatnu filbma
billeahta oastát: https://kino.hoopla.no/sales

Sáhkaskáiddis

 

Disdat 7.2.

 

11.30-11.50

Professor Gunvor Guttorm:

Arctic Indigenous Design Archives (AIDA).

Kantiinas
SSO guossoha gáfe/teaja

12.00 12.30

Dieđut ráiddu girjealmmuheapmi: AIDA – arkiivvat otná beaivve doaibmin.

Kantiinas

 

Gaskavahkku 8.2.

 

11.30-11.50

Vuosttašamanueansa Solveig Joks:
Mehciid várjaleaddjit.

Kantiinas
SSO guossoha gáfe/teaja

13.00-14.20

Filbma
Olbmot ja rievvárat Kardemummagávpogis

Sáhkaskáiddis

 

Duorastat 9.2.

 

11.30-11.50

Internationáliserenráđđeaddi Ida H.H. Kemi:

Lonohallanvejolašvuođat Sámi allaskuvllas
 

Kantiinas
SSO guossoha gáfe/teaja

18.00-20.00

Allaskuvllalektor Mai-Britt Utsi:

“Joiks of Memories, Crafts of Emotions/ Muittuid luođit, dovdduid duojit: An Analysis of the Poetics of Varanger Joiks”.
 

Digitála logaldallan. Liŋka  https://bit.ly/3jIkoIp

NTNU ja OsloMet seminára Indigenous Pedagogies & Methodologies.

 

Bearjadat 10.2.

 

09.00-1200

Ellos eatnu skuvlačájáhus
ságastallan maŋŋil skuvlačájáhusa mas ISFI, SANKS ja Sámi allaskuvla leat mielde.

 

Sáhkaskáiddis

11.30-11.50

Professor Jussi Ylikoski:  
Gos leat buđeha ruohttasat? Amerihká álgoálbmogiid sánit sámegielas.

 

Digitála logaldallan.
Liŋka: boahtá dása

12.30-13.15

Ánte Mihkkal Gaup Nástegoahti

Kantiinas