Ellen Marit Somby Hætta.
Govven: Máhtte Sikku Valio.

June 06. beaivi 2014

– Sámi allaskuvlla buoremus oahppu

Dan dadjá Ellen Marit Somby Hætta.
Son lea čađahan Boazodoalu lágat, riektevuođđu ja riekteipmárdusoahpu Sámi allaskuvllas.

Boazodoalu lágat, riektevuođđu ja riekteipmárdusoahppu lea oassin boazodoallooahpuid bacheloras, muhto dat lea maiddái rabas earáide dušše čađahit dán oahpu iige olles bachelorprográmma. 

Norgga láhkačeahppi Kirsti Strøm Bull logaldalai oahpu maŋemus logaldallamis árabus dán vahkus.
Ledjet badjel 30 ohccit ohppui, ja guoktelogis čađahedjet vuosttaš eksámena.
Ja dan joavkkus leaba Ellen Marit Somby Hætta ja Berit Marie E. Eira guokte duhtivaš studeantta.

Berit Marie E. Eira ja Ellen Marit Somby Hætta.
Govven: Máhtte Sikku Valio, Sámi allaskuvla.


– Gal mis leamašan nu čeahpes logaldallit ja nu somá go vuhtiiváldet boazobargguid, dadjá Ellen Marit Somby Hætta.
Sin oahpahus lea heivejuvvon boazodoalu bargguide. Logaldallamat leat maid vejolaš geahččat maŋos áiggis.
Boazobargguid ja boazodoalloáššiid olis olbmos gártá dahkamuš sihke elliiguin, viiddis duovdagiiguin, eará boazobargiiguin ja olggobeali olbmuid beroštumiiguin ja áigumušaiguin. 

Dás šaddet dávjá gažaldagat nugo mat:
- Mii lea boazobargiid oktasaš ipmárdus das movt bargat ja mii lea riekta?
- Movt láhkamearrádusaid bokte regulerejuvvo duot ja dát ášši, ja movt daid dulkot? 
- Makkár čuvgehus ja doarjja lea álbmotrievttis diliide ja áššiide mat galggaše čoavdahuvvat boazosápmelačča ja su eallinlági dáfus?

Dán oahpus sii leatge oahpásmuvvan riektedillái mii guoská boazodollui ja ožžon vástádusaid dáid gažaldagaide, dan duođašta Berit Marie E. Eira.

Berit Marie E. Eira.
Govven: Máhtte Sikku Valio, Sámi allaskuvla

– Mii leat ožžon ipmárdusa JUS-áššiide mii guoská min beaivválaš barggu boazodoalus dadjá Berit Marie.
Oahppu lea dan vearddi dehálaš Berit Marie ja Ellen Marit mielas ahte oaivvildeaba dát dehálaš nuorabut olbmuide maid.

– Stuorámus hástalus lea oažžut nuoraid, geat leat boazodoalubearrašiin, ipmirdit man dehálaš dat lea oahppat ja máhttit  riekte- ja láhkaipmárdusa. Galggašii oassin Nuoraidskuvllas vel, soai dadjaba.

Okta gii lea hábmen ja bargan dáinna oahpuin lea Sámi allaskuvlla lektor ja láhkačeahppi Johan Strömgren.

Lektor Johan Strömgren.
Govven: Máhtte Sikku Valio, Sámi allaskuvla


Strömgren oaččui olu rámi studeanttain maŋŋel dan maŋemus logaldallama, juoga mii liggii su váimmu

– Dat lea sihke somá ja movttiidahtti gullat man bures sii leat liikun dása, dadjá Johan Strömgren. Dat čájeha man dehálaš dát oahppu lea boazodollui ja maiddái Sámi allaskuvlii, loahpaha son.

Sámi allaskuvla pláne maiddái joatkit eanet sullasaš oahpuid.
Okta lea álggahit gáiddusoahpu Ruoŧa boazodoalurivttiin, oahppu heivejuvvon earo eará ruoŧa boazobargiide.

Dan ahte oahpu logaldallamiid sáhttá neahtas čuovvut leat erenomáš buorre studeantaid mielas.  

– Dat lea nu buorre go maid beassá dihtora bokte geahččat logaldallama. Dát lea dat buoremus oahppu, loahpaha studeanta Ellen Marit Somby Hætta.