Sámi allaskuvllalektor Elisabeth Utsi ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla rektor Ellen Inga O. Hætta váldiiba vuostá gudnebálkkašumiid Sverre Fjellhemii ja Inger Persson Mortenssonii.
Govven: Lisa Baal.

July 30. beaivi 2019

Gudnebálkkašumit Sverre Fjellheimii ja Inga Mortenssonii

World Indigenous Nations University (WINU) lea geigen gudnebálkkašumiid lullisápmelačča guoktái Sverre Fjellheimii ja Inga Persson Mortenssonii.

Sverre Fjellheim lea nammaduvvon gudnedoavttirin su dehálaš ja nanu barggu ovddas ovddidit sámi alit oahpahusa mii lea mávssolaš maiddái eamiálbmot perspektiivvas.

Inga Persson Mortensson lea nammaduvvon gudnedoavttirin su guhkesáigge áŋgirduššamis fievrridit árbevirolaš máhtu skuvlii vai nu boahtá ávkin boahttevaš buolvvaide.
 

WINHEC váldočoahkkin

Sámi oahppoásahusat nu go Sámi allaskuvla ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla oassálastet dáid beivviid WINHEC  Annual General Meeting:ii, mii lea WINHEC fierpmádaga váldočoahkkin ja dollojuvvo jahkásaččat.

WINHEC váldočoahkkin lágiduvvo dán jagi Taiwanas suoidnemánu 29.beaivvi rájes gitta borgemánu 2. beaivái.

Lisa Baal ja Elisabeth Utsi Gaup ovddasteaba Sámi allaskuvlla WINHEC čoahkkimis dán jagi.  Sudno mielas lea mávssolaš searvat danne go dáinna lágiin leat oassin máilmmi eamiálbmogiin.

- Mis leat oktasaš áššit maiguin galgat bargat, nu go eamiálbmogiidda láhčit dan buoremus oahpahusdili. Váldoášši lea movt gáhttet ja ovdánahttit giela ja kultuvrra oahpahusdilis. Sámi allaskuvlii lea maid mávssolaš oassálastit ja hukset fierpmádaga jus bargit ja studeanttat háliidit vuolgit bargo- ja/dahje oahppolonuhallamiidda eará eamiálbmotguovlluide, dadjá ráđđeaddi Lisa Baal.
 

Eamiálbmot alit oahppo- ja dutkanásahus
Sámi allaskuvla lea 2008 rájes leamaš miellahttun WINHEC fierpmádagas, ja lea diibmá ožžon ođastuvvot miellahttuvuođa. Stáhtus eamiálbmot alit oahppo- ja dutkanásahussan eaktuda, ahte allaskuvla hábme ja ovddida oahppofálaldagaid mat nannejit Sámi allaskuvlla gelbbolašvuođa eamiálbmot ásahussan. Seammás dat máksá, ahte eamiálbmot pedagogihkat ja dutkanmetodologiijat dahkkojuvvojit duohtan ja dáid bokte sáhttit árvvosmahttit diehtosystemaid, mat nannejit sámi servodaga máhtolašvuođa ja láhčet saji eamiálbmot studeanttaide ja bargiide.

WINHEC lea fierpmádat mii čohkke eamiálbmogiid oahpahus- ja dutkanásahusaid mat doaimmahit oahpahusa eamiálbmot perspektiivvas.

World Indigenous Nations University (WINU) galgá gaskkustit dieđu, nannet eamiálbmogiid jođiheami, ja nannet daid iešguđet eamiálbmogiid oahpahusvuogádagaid eamiálbmogiidda ávkin.