Videreutdanning

PED 602 Bagadallanpedagogihkka 1

  • Oahpahusgiella: Oahpahus lea davvisámegillii. Vurdojuvvo ahte studeanttat bastet lohkat dáro-, ruoŧa- ja eaŋgalasgielat lohkanmeari. 
  • Oahpu lágideapmi: Oahppu lea neahttavuđot oasseáiggeoahppu. Oahpus leat guokte neahttadeaivvadeami: oahpu álggus ja oahpu loahpas. 
  • 15 oahppočuoggá
  • PDF icon Oahppoplána
  • PDF icon Lohkanmearri
  • Diibmoplána/deaivvadanplána: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
  • Jus leat jearaldagat mat gusket oahpposajeohcamii, ohcanvuogádahkii, sisabeassangáibádusaide jna., váldde oktavuođa oahppohálddahusain, oahppohalddahus@samas.no

Bagadallanpedagogihka oahppu addá formála gelbbolašvuođa bagadallat iežas suorggis, nugo vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu, mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu, praktihkalaš pedagogalaš oahpu, joatkkaskuvlla easka álgi oahpaheddjiid ja joatkkaskuvlla hárjehallama oahpaheaddjestudeanttaid ja eará oktavuođain nugo organisašuvdna- ja skuvlaovdánahttima oktavuođain.

Oahpu ulbmilin lea gieđahallat fáttáid dan birra mo bagadallat oahpaheaddjestudeanttaid, easka álgi oahpaheddjiid ja earáid geat dárbbašit bagadallama oahppoásahusain ja eará organisašuvnnain. 

Oahppu sisttisdoallá teorehtalaš láidehusa bagadallamii, vuorrováikkuhusmáhttui ja oahppan- ja ovdánahttinproseassaide. Bagadallanpedagogihkka guovddáš sisdoallu lea iežas bagadallangeavadiid geahččaleapmi ja ovdánahttin teoriijaid vehkiin. Iežas ja earáid vásáhusaid birra ságastallo ovttas. Oahppu sisttisdoallá maid geavatlaš hárjehusaid ja teoriija ja praksisa suokkardallama čálalaččat ja njálmmálaččat pensuma vehkiin. 

Studeanta searvá aktiivvalaččat deaivvademiide, neahttaoahpahussii ja kollokviejoavkobargguide. Dát oahppoovttadat čatnasa iešguđetlágan fáttáide, main bagadallanteorehtalaš čuolmmat čatnet oktii bagadallanmetodalaš gažaldagaid.

Sisdoallu lea juhkkon guovtti váldofáddái: 

Fáddá 1: Láidehus bagadallamii
• Bagadallama vuođđodoahpagat
• Bagadallama teoriijat ja metodat
• Gulahallan ja ovttasdoaibman
• Bagadallanságastallamiid sisdoallu ja čađaheapmi 
• Etihkka, váldi ja kontrolla
• Sámi sisdoalut ja skuvllaid ja mánáidgárddiid servodatmandáhtta

Fáddá 2: Bagadallan hárjehallamis ja oahppoásahusain ja eará organisašuvnnain 
Maid mearkkaša leat hárjehallanoahpaheaddji ja kollega:
• Hárjehallanoahpaheaddji gáibádusat ja doaimmat ja dasa gullevaš dokumeanttat
• Kollegaid bagadallan 
• Oahpaheaddjestudeanttaid profešuvdnamáhtu ja profešuvdnaidentitehta ovdánahttin 
• Bagadallan ja árvvoštallan 
• Didaktihkalaš analysa bagadallama vuođđodoaibman
• Mánáidgárddit ja skuvllat oahppoarenan.

 

Oahppokoordináhtor:

Rauna Rahko-Ravantti: raunarr@samas.no 

Sisabeassangáibádusat

Sisabeassangáibádus ohppui lea mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu, vuođđoskuvla- dahje dábálašoahpaheaddjeoahppu, praktihkalaš pedagogalaš oahppu, mánáidsuodjaluspedagoga, sosionoma, suodjalandivššár, politiija dahje eará heivvolaš oahppu universitehtas dahje allaskuvllas. Sáhttá árvvoštallot reálagelbbolašvuođa duogážiin.

Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul.

FUOMÁŠ: Dehálaš áigemearit

Koordinator

raunarr's picture
Rahko-Ravantti, Rauna
E-mail: 
Rauna.Rahko-Ravantti@samiskhs.no