Ulbmil
Árbediehtoprošeavtta ulbmil lea čohkket, dokumenteret ja systematiseret sámi árbevirolaš máhtu Norggas, earenoamážit dasa mii guoská luondduipmárdussii ja luonddugeavaheapmái. Dása gullet dokumentašuvnnat ja analysat eamiálbmogiid resurssahálddašeamit ja daid vuogádagat, maid sámit leat fievrredan buolvvas bulvii, njálmmálaččat ja bargguid ja praksisaid čađa. Lea dehálaš bargu inkluderet árbevirolaš máhtu oahpahusaide, lunonddu- ja luondduresurssaid hálddašemiide, ja bargguide mat gullet suokkardallat dálkkádatrievdamiidda.
Prošeakta doaimmahuvvo Norgga ratifiserejuvvon konvenšuvnnaid ja eamiálbmotcealkámušaid mielde. Earenoamáš dehálaš lea bargat dan ala ahte eamiálbmogiid ja báikegottiid máhtut, innovašuvnnat ja praksisat, mat ovddastit árbevirolaš eallinvugiid suodjaleami ja biologalaš máŋggabealátvuođa birgendoaibmi geavaheami, fertejit doahttaluvvot, seailluhuvvo ja doalahuvvot.
Lea guhkesáiggi ulbmil ahte árbevirolaš máhttu galgá leat dokumenterejuvvon, nu ahte dát sáhttá addit vuođu almmolaš mearrádusprošeassain (FAD 2013).
Árbediehto-prošeavtta doaibmabijut:
- Váikkuhit dasa ahte árbevirolaš máhttu čohkkejuvvo, dokumenterejuvvo ja systematiserejuvvo.
- Váikkuhit dasa ahte sámi árbevirolašmáhtu lea vejolaš inkluderet politihkalaš ja hálddahuslaš mearridanproseassain. Dása gullat kártet ja dokumnetret movt sámi árbevirolaš máhttu sáhttá adnot vuođđun hálddašit resurssaid sámi báikegottiin ja servodagain.
- Sámi allaskuvla ovttasbargá sihke báikkálaš aktevrraiguin Norggas ja gustovaš fágabirrasiiguin. Prošeavtta doaimmat galget vuhtiiváldit sámi diehtoaddiid ja sámi báikegottiid.
- Kártet ja systematiseret materiálaid mat leat juo čohkkejuvvon árbevirolaš máhtu fáttáid mat leat iešguđet ásahusaid duohken Norggas.
- Dieđut ja diehtojuohkin árbevirolaš máhtu birra.
- Ráhkadit interaktiivva diehtovuogádaga masa árbevirolaš máhtu fáttáid vurke ja mainna sáhttá daid fas gaskkustit. Báikegottit leat leamaš mielde árvvoštallama máhtu sensitiiva – ja olatmuttodási.
- Publikašuvnnaid almmuhit ja eará vugiiguin gaskkustit sámi árbevirolaš máhtu.
- Nannet sámi olbmuid viidásitfievrredanavejolašvuođaid buolvvas bulvii, vuorrasit olbmuin nuoraide.
- Váikkuhit dasa ahte fierpmádagat, maid sámi ásahusat leat mielde, sáhttet bures doaibmat ja leat buvttadeaddjit.
Guovddáš hástalusa boahtteáiggis lea láhčit diliid nu ahte sámi árbevirolaš máhtu máhttovuođđu sámi luondduipmárdusaid ja luonddugeavaheapmi buorebut go dál sáhttet leat vuođđun almmolaš mearrádusproseassain, lassin dieđalaš máhttui. Dáid dárbbuid vuođđun leat lágat ja konvenšuvvat, go Norgga ratifiserii ON-konvenšuvnna biologalaš máŋggabealátvuođa birra 1993:as, geatnegahtii iežas suodjalit sámiid ja báikegottiid árbevirolaš máhtuid mat gullet biologalaš máŋggabealátvuhtii.
Naturmangfold-láhka mii bođii 2007 deattuha ahte sámi vásáhusvuđot máhtus lea deaddu go lea sáhka luonddu- ja luondduresurssaid hálddašeamis. Maiddái UNESCO konvenšuvdna “om vern av den immaterielle kulturarven” (2003) ja UNESCO konvenšuvdna “om et mangfold av kulturuttrykk” (2005) leat dehálaččat dokumenttat mat nannejit árbevirolaš máhtu dokumenterema.
