Váldde Sámi allaskuvllain oktavuođa jus háliidat ovttasbargat, ja jus leat juogo ovddasteame priváhtta fitnodaga, almmolaš aktevrra dahje muhtun organisašuvnna. 

Oktavuođadieđuid gávnnat dás

Mánáidgárdde eaiggádiidda ja skuvllaide: 

Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas

Sámi allaskuvla fállá ovttasbargat mánáidgárddiiguin ja skuvllaiguin nannen- ja lokten dihte gelbbolašvuođa sámi oahpahussuorggis.

Máhttodepartemeantta lea asášan doarjjaortnega lokten dihte gelbbolašvuođa ja kvalitehta mánáidgárdin, vuođđoskuvllain ja joatkkaoahpahusas suohkanin ja fylkkasuohkanin ja  allaskuvllain ja universitehtain. Oahpahusdirektoráhta ruovttusiiddus sáhtát lohkat eanet doarjaga birra: Tilskuddsordning for lokal kompetanseutvikling i barnehage og grunnopplæring (udir.no)

Lea Stádahálddašeaddji iešguđet fylkkain gii hálddaša doarjjaortnega. Eaiggát ja alitoahppoásahus sáhttet fárrolaga árvvoštallat mánáidgárddi/skuvlla dárbbuid. Eaiggát ja alitoahppoásahus devdet fárrolaga dárbodieđáhusa, eaiggát sádde dan stáhtahálddašeaddjái. 
Okta eaktu doarjjaohcamii lea ahte mánáidgárdde- dahje skuvlaeaiggát galgá ovttasbargá muhtin allaskuvllain dahje universitehtain.

Sámi allaskuvla lea ovdavázzi sámi oahpaheaddjeoahpuin. Sámi árbevirolaš máhttu, kultuvra ja sámegielat leat guovddážin min oahpuin.  Mii fállat ollašuhttit sámi servodagaid máhttodárbbuid.

Jus din mánáidgárddis/skuvllas leat jurdagat ja plánat gealbudeapmái, válde oktavuođa
Sámi allaskuvllain gulahallat mo sáhtášeimmet ovttasbargat.

Verddemánáidgárddit ja verddeskuvllat

Sámi allaskuvla galgá álggahit guhkebuš bisti ovttasbarggu boahttevaš verddeskuvllaiguin ja verddemánáidgárddiiguin ja sin eaiggádiiguin. Duogážin lea Norgga ráđđehusa maŋemus logenar- jagiid strategiijat loktet kvalitehta oahpaheaddjeoahpuin ja nu maid skuvllain ja mánáidgárddiin.

Strategiijas Lærerutdanning 2025- Nasjonal strategi for kvalitet og samarbeid i lærerutdanningene daddjo ahte oahpaheaddjeoahpuid kvalitehta ii leat dušše alitoahpahusa áŋgiruššamis gitta, muhto maiddái hárjehallanskuvllaid ja -mánáidgárddiid áŋgiruššamis.

Sámi allaskuvllas lea miehtá sámi perspektiiva sihke oahpahusas ja hárjehallamiin, ja nu maiddái gusto verddemánáidgarddiide ja verddeskuvllaide. 

Váldomihttu

Verddeovttasbargu galgá áimmahuššat daid váldomihtuid:

1. Fágalaš gáibideaddji ja hástaleaddji oahppoprográmmat
2. Fágalaččat nanu ja bures organiserejuvvon oahpaheaddjeoahppobirrasat
3. Máhttovuođđu ja ovttasbargoverddet mánáidgárdde- ja skuvlasuorggis
4. Bistevaš ja gaskaneas ovdánahtti ovttasbargu gaskkal oahpaheaddjeoahppoásahusa, mánáidgárdesuorggi ja skuvlasuorggi

(Ođastuvvon 01.09.2021)

Oahpaheaddjestudeanttaid hárjehallan mánáidgárddiin ja skuvllain - giehtagirji mas leat dieđut, njuolggadusat ja rávvagat. 

Oahpaheaddjestudeanttaid hárjehallan mánáidgárddiin ja skuvllain - giehtagirji mas leat dieđut, njuolggadusat ja rávvagat. 

Eará:

Guovttegielatiskkadeapmi

Mii lea guovttegielatiskkadeapmi?

Guovttegielatiskkadeapmi lea njálmmálaš iskos sidjiide geat áigot bargat dulkan.

Maid dat iská?

Guovttegielatiskkadeapmi gáibida ahte dus leat buorit gálggat sihke dárogielas ja dulkagielas. Guovttegielatiskkadeapmi iská njálmmálaš ovdanbuktingálgga ja man čeahppi lea áddet ja muitit sekveansasisdoalu nu ahte nagoda bájuhit visot mii daddjo, nu dárkilit go vejolaš. Sátnerádju, dadjan, grammatihkka ja giellageavahus maid árvvoštallojuvvojit.

Guovttegielatiskkadeapmi ii iskka dulkongálggaid, muhto čájeha jus dus leat giellagálggat mat sáhttet kvalifiseret du dulkan.

Goas?

Sámi allaskuvla almmuha goas fas lea vejolaš čađahit iskkadeami.

Maŋŋil?

Jus kandidáhtat ožžot dohkálaš bohtosiid Guovttegielatiskkadeamis, de ožžot fálaldaga váldit álgokurssa dulkka ovddasvástádusas, dahje dárogillii Tolkens ansvarsområde (TAO), man OsloMet jođiha. Dohkálaš boađus ja kurssa čađaheapmi buktá vejolašvuođa čálihuvvot Nationála dulkaregistarii (tolkeregisteret.no) E kategoriijas, mii lea registara vuolimus kategoriija.

Movt iskkadeapmi dáhpáhuvvá?

Álggos ovdanbuktá sensor teavstta dárogillii, maid don bájuhat sekveanssas sekvensii dulkagillii. Dan maŋŋil de ovdanbuktá nubbi sensor teavstta dulkagillii, maid bájuhat dárogillii. Iešguđet teavsttain leat 13 sekveansa main leat fáttát siskkobealde servvodaga ja dearvvašvuođa.

Dán liŋkkas oainnát OsloMeta filmma Guovttegielatiskkadeami birra mii čilge ollu (FUOM! Filbma lea dárogillii).

Guhká ádjána?

Lea biddjon 30 minuhta iskkadeapmái. Ii leat lohpi notáhtaid váldit, iige atnit veahkkeneavvuid.

Cevzen go?

Bohtosat árvvoštallot “dohkkehuvvon” dege “dohkketmeahttun”. Oaččut e-poastta bohtosiiguin.

Movt ráhkkanan?

Geahča dan filmma Guovttegielatiskkadeami birra.

Sáhtát dieđusge maiddái aktiivvalaččat stuoridit sátneráju aviissaid sihke dárogillii ja dulkagillii lohkamiin. Áigeguovdilis sániid ja doahpagiid geahččat dearvvašvuođa birrasis, sosiálahálddašeamis, oahpahusas, riekteásahusaid birrasis ja bargoeallimis.

Ovdamearka Guovttegielatiskkadeamis (vižžon OsloMeta neahttasiiddus), galgá dulkojuvvot dárogielas dulkagillii:

Teksten leses opp, sekvens for sekvens, og du skal oversette til tolkespråket.

1. En gruppe leger gjennomførte i fjor et omfattende forskningsprosjekt der de undersøkte folks livsstil og helse.
2. Personene som deltok i undersøkelsen, var mellom 45 og 79 år gamle, og de kom fra ulike sosiale lag.
3. Deltakerne var friske, og ingen hadde kreft, hjertesykdom eller andre alvorlige helseplager da studien startet.
4. Studien så på hvordan røyking, alkoholinntak, fysisk aktivitet og inntak av frukt og grønt påvirket helsen.
5. Legene fant ut at selv små endringer i livsstilen gav god helsegevinst.
6. Det har lenge vært kjent at røyking og trening påvirker hvor lenge du lever, men dette er første gang alle faktorene er blitt sett på i sammenheng.
7. Forskerne fant at såkalt kroppsmasseindeks, eller BMI, som er et uttrykk for vekt i forhold til høyde, ikke hadde noe å si for resultatene.
8. Det samme gjaldt sosial status.
9. Derimot kunne legene påvise en klar sammenheng mellom livsstil og kreftdødsfall.
10. De av deltakerne som levde usunt, kom også dårlig ut når det gjaldt hjerte- og karsykdommer.
11. Det viser seg at mange kan oppnå store helsegevinster gjennom små forandringer i livsstilen.
12. Hvis du trener, spiser rikelig med frukt og grønt, er forsiktig med alkohol og kutter ut sigarettene, kan du forlenge livet med opptil 14 år.
13. I tillegg kom det fram at overvektige har like gode resultater av å endre livsstil som de som er slanke, uten å gå drastisk ned i vekt.

 

 

Oaččo olbmás veahki

Sáhtát hárjehallat olbmáin. Son lohká dárogielas, ja don dulkot dan dulkagillii. Ja maŋŋil de dulkagielas dárogillii. Hárjehala fáhtet sisdoalu dain cealkagiin, ja bájut nu dárkilit go sáhtát. Dárkilvuohta boahtá árvvoštallojuvvot.

Geavat mediaid

Geavat prográmmaid rádios, tv:s, dahje YouTube maid čuojahat ja bissehat dan botta go jorgalat dárogillii dehe dulkagillii. Ii leat nu dehálaš makkár prográmma geavahat, nu guhká go beasat hárjehallat.

Balat go?

Máŋgasat soitet leat balus go galget Guovttegielatiskkadeami váldit. Ja dan mii ipmirdit. Muhto jus leat ráhkkanan bures, de it dárbbaš nu ballat.

Movt árvvoštallojuvvo Guovttegielatiskkadeapmi?

Sensorat árvvoštallet juohke sekveanssa dán ceahkkálasa mielde:

1. Hui bures dulkon spiehkastemiid haga. (6 čuoggá)
2. Veahá spiehkastagat dulkomis. (5 čuoggá)
3. Eanet spiehkasteamit dulkomis. (3 čuoggá)
4. Sisdoallu belohahkii jávkkai/Kandidáhtta ii nagodan dulkot visot. (1 čuoggá)
5. Sisdoallu jávkkai/Kandidáhtta ii nagodan dulkot. (0 čuoggá)

Dasa lassin árvvoštallo dadjan, grammatihkka ja njuovžilisvuohta dán ceahkkálasa mielde:

1. hui buorre / vuosttašgielatdásis. (90, 95 dahje 100 proseanta)
2. čielga akseanta, muhto ipmirduvvo álkit / moadde grammáhtalaš feailla (75, 80 dahje 85 proseantta)
3. muosehuhtti akseanta / muosehuhtti akseanta (55, 60, 65 dahje 70 proseantta)

Supmi čuoggáin rehkenastojuvvo prosentii ja lohkko guovtte geardde eanet go dadjan ja grammatihkka.

Jus boađus galgá dohkkehuvvot, de ferte nagodan unnimusat 80 proseantta goappat gielas.

Iskkadeami boađus bukto e-poastta bokte maŋŋil go iskkusvuorru lea čađahuvvon.

Gáibádusat

Ohccit fertejit duođaštit dárogiel gelbbolašvuođa mii vástida oppalaš lohkangelbbolašvuođa (liŋkka).

 

Kurssat ja njuolggadusat 

Kursa dulkkaid ovddasvástádusaid birra:

Kandidáhtat geat cevzet Guovttegielatiskkadeami ožžot fálaldaga váldit kurssa dulkka ovddasvástádusaid birra, dárogillii Kurs i tolkens ansvarområde (TAO), man OsloMet lágida:

• Kurs i tolkens ansvarsområde (TAO)

Guovttegielatiskkadeami njuolggadusat

1.            Guovttegielatiskkadeapmi lea njálmmálaš geahččaleapmi mii iská vejolaš dulkakandidáhtaid guovttegielatgelbbolašvuođa sámegielas ja dulkagielas.

2.            Guovttegielatiskkadeami ulbmiljoavku leat sii geat háliidit gealbudahttit/kvalifiseret iežaset biddjot Nationála dulkaregistarii ja sii geat áigot beassat dulkaohppui.

3.            Kandidáhtta ferte leat válddálaš dahje deavdit 18 dan jagi go vai beassá váldit Guovttegielatiskkadeami

4.            Ohccit fertejit duođaštit sin dárogiel gelbbolašvuođa obbalaš lohkangelbbolašvuođa vuođul. (Ohccit fertejit duođaštit sin sámegiel gelbbolašvuođa dahje váldit sámegielgeahččaleami Sámi allaskuvllas).

5.            Ii dárbbaš máksit iežasoasi/divvaga Guovttegielatiskkadeami váldimii.

6.            Ohcan iskkadeapmái sáddejuvvo Dieđiheapmi davvisámegiela guovttegielatiskkadeapmái / Påmeldingsskjema for Tospråktesten i nordsamisk (liŋkka) dalle go ohcanáigemearri lea rabas.

7.            Jus lea buozas dan beaivvi go lea guovttegielatiskkadeapmi, de ferte addot doavttirduođaštus. Ja dát duođaštus ferte sáddejuvvot siskkobealde vahkku.

8.            Ferte jagi, dahje guokte iskkusvuoru, mannan ovdal go sáhttá váldet Guovttegielatiskkadeami seamma gielas. Vai kandidáhtas lea áigi buoridit giellagálggaid.

9.            Guovttegielatiskkadeapmi árvvoštallo dohkkehuvvon dahje ii dohkkehuvvon. Gáibiduvvo unnimusat 80 proseantta goappaš gielaiguin vai dohkkehuvvo boađus.

10.         Guovttegielatiskkadeapmi ii leat ieš alddis okta eksámen dahje kvalifikašuvdna iige das addo teastaduođaštus ii ge diploma.

11.         Kandidáhtat geat ožžot dohkkehuvvot Guovttegielatiskkadeami, ožžot fálaldaga váldit kursa Dulkka ovddasvástádusbirrasis (TAO-kursa liŋkka)

12.         Dohkkehuvvon Guovttegielatiskkadeapmi ja TAO-kurssa čađaheapmi gealbuda biddjot Nationála dulkaregistarii E kategoriijas. Dán registara doaimmaha Integreren ja Máŋggabealatvuođadirektoráhtta (Integrerings- og mangfoldsdirektoratet (IMDi).

13.         Guovttegielatiskkadeami boađus lea gustovaš 5 jahkái sisabeassangáibádussan innføring i tolking i offentlig sektor (30 oč) ja bachelor i Tolking i offentlig sektor (180 oč) ved OsloMetas sisaváldinnjuolggadusaid mielde, ja seammás Tolking i offentleg sektor ved Høgskulen på Vestlandet (hvl.no). 

14.         Sámi allaskuvllas lea vejolaš válljet sámegielaid dulkadárbbuid vuođul.

15.         Guovttegielatiskkadeami sáhtát váldit Guovdageainnus Diehtosiiddas, dahje neahta bokte min ovttasbargoguimmiiguin.

16.         Guovttegielatiskkadeapmi fátmmastuvvo Universiteahtta- ja allaskuvlaláhkii (Lov om universiteter og høgskoler (lovdata.no)). Njálmmálaš geahččaleamis ii sáhte váidit, gč. §11-10 (4), muhto kandidáhtta sáhttá sihtat ákkastallama, gč. §11-8 (1-3). Jus áigu ákkastallama, de ferte sihtat ovdal vahkku goliha

17.         Iskkadeamis báddejuvvo vai sensorat sáhttet atnit ávkin das go sensurerejit. Báddi sihkkojuvvo go geahččaleamit nohket, ja dat ii sáhte adnot vuođđun ođđa árvvoštallamii.

18.         Son guhte lea leamaš sensor, teakstadárkkisteaddji, dahje eará ládje lea gullevaš Guovttegielatiskkadeapmái eai sáhte váldit GGI dan áigodagas go sii leat gullevaččat dasa. Leat geatnegahtton dieđihit jus leat leamaš gullevaš dasa ovdal go válddát dan eará háve. Iskkadeapmi ii soaitte dohkkehuvvot de.

 

Gulahallanolmmoš:

Jus leat gažaldagat, váldet áinnas oktavuođa Joret Mihkkal Bals:in

E-poastta: joretmiba@samas.no

Telefonnummár: +47 78 44 85 58