Marja-Liisa Olthuis: Kielâmonument huksiimin. Säniartikkâlij huksim anarâškielâ Nettidigisäänih-sänikiirján
Marja-Liisa Olthuis (Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut)
Kielâmonument huksiimin. Säniartikkâlij huksim anarâškielâ Nettidigisäänih-sänikiirján
Táválávt sämikielâi sänikirjij huksim lii lamaš ovtâskâs ulmui – totkei já paapâi – pargo. Sänikirje lii rahtum jo-uv kielâhistorjálii tutkâm teikâ servikode paimândem uáinust. Onnáá peeivi sänikirje kalga rahtuđ terminologia keđgijyelgin kielâsárnoi uáinust. Tääl ko puárásumos eenikielâlâš kielâsárnoi suhâpuolvâ hárvu anarâškielâst, sänikirjeest lii ain stuárráb merhâšume ko ovdil: tot kalga lyetittetteht kuvviđ tovláá eellim, pissoođ onnáá peeivist já meid toimâđ puátteevuođâ pálgá lekken. Sänikirje lii kielâlâš monument, moos puohah kielâpargeeh, kielâkevtteeh já kielâ uáppeeh turvâsteh.
Anarâškielâst láá tääl kyehti sänikirje: Erkki Itkosii sänikirje Inarilappisches Wörterbuch já digitaallâš jiermisänikirje Nettidigisäänih, NDS. Kuohtuin sänikiirjijn láá vááijuvvuođah. Itkosii sänikirje lii čallum puáris ortografiain já saksakielân, mii taha tom vaigâdin kevttiđ. Tot kovvee ohtsâškode 1950-lovvoost, eereeb iärrás sujâttemovdâmeerhah láá adelum tallaa ohtsâškoddeest tehelij toppui mield (kerris). Sänirááju tááhust Inarilappisches Wörterbuch ij ole onnáá peeivi elimân, tastko ton vuáđu lii tallaa argâpeiv elimist. Tot kuittâg addel ovdâmeerhâid sanij kevttimist. NDS vist lii sanij tááhust pyerebeht ääigi tääsist, mut tot ij lah rahtum aldagin loopâ räi: suullân 20 000 säännid váiluh suomâ-säämi-sänikirje peln já 10 000 säännid säämi-suomâ-sänikirje peln. NDS ij lah meidgin peividum love ihán. Veik NDS-sänikiirján láá-uv lasettum ennuv moodeern eellim säänih, te liijkágin toos iä lah lasettum kevttimovdâmeerhah saanijn. Taat pargo lii ain koskân já tom kalga juátkiđ.
NDS Suomâ-säämi sänikirje ulmen lii išediđ kevttee puovtâdiđ celkkuid anarâškielân. Fokus lii saanijn, já ulmen lii merhâšumij lasseen čielgiđ, maht sääni kalga kevttuđ. Nubij kulij mannee Säämi-suomâ-sänikirje annoo tevstâi ibbeerdmân já sanij merhâšume čielgiimân. Sänikirje pyereedmân lii korrâ tárbu, tastko kielâ kiävttoo já čálloo tääl eenâb ohtsâškoddeest. Sahâvuárustân mun kieđâvušâm tom, magareh säniartikkâleh kalgeh huksejuđ suomâ-säämi- já säämi-suomâ-sänikirjijd, vâi toh tuáimih optimaallávt iššeen kielâ sirdemist, piäiválii kielâpargoost já tevstâi tulkkuumist.