Johanna Ijäs Gaup: Friisa ortografiija Lars Hætta ja Anders Bæra giehtačállosiin
Johanna Ijäs Gaup (Sámi allaskuvla)
Friisa ortografiija Lars Hætta ja Anders Bæra giehtačállosiin
Jens Andreas Friis (1821–1896) lei gielladutki, folklorista ja báhppa. Jagi 1866 rájes son barggai sámegiela ja suomagiela professorin Christiania universitehtas, ja čálii earret eará giellaoahpa Lappisk grammatik (gč. Friis 1856) ja sátnegirjji Ordbog over det lappiske sprog (gč. Friis 1887). Friis čálii ortografiijain man lei heivehan N. V. Stockfletha ortografiija vuođul, ja mii dán áigge gohčoduvvo Friisa ortografiijan.
Ovdal Friisa áiggi ledje davvisámegiel girjjit čállojuvvon máŋgga čállinvuohkái, muhto easkka Friisa ortografiija bisánii atnui guhkes áigái (Magga 1985: 42). Dat adnojuvvui earenoamážit Biibbalis mii almmuhuvvui 1895 (gč. Bibal), ja earret eará Nuorttanaste-aviissas mii geavahii Friisa ortografiija 2004 rádjái (gč. Nuorttanastte).
Go Lars Hætta (1834–1896) ja Anders Bær (1825–1882) čohkkáiga giddagasas maŋŋel Guovdageainnu stuimmiid 1852, de oahpahii Friis sudno čállit sihke dárogiela ja sámegiela (Bjørklund 2019: 201). Hætta ja Bær oahpaiga namalassii čállit sámegiela Friisa ortografiijain. Soai čáliiga earret eará iežaska eallima birra ja sápmelaččaid eallima birra ovdal oskkoldatlaš morráneami, ja maiddái morráneami birra (gč. Hætta & Bær 2019).
Hætta ja Bæra giehtačállosat vurkkoduvvojit Norgga nationála girjerádjosis, Nasjonalbiblioteketis. Sáhkavuorus guorahalan sudno giehtačállosiid vuođul movt Friisa ortografiija doaimmai sámegielat čálliid ortografiijan. Gažaldagat leat movt Hætta ja Bær hálddašeigga Friisa ortografiija ja makkár hástalusaid ortografiija dagahii sudno čállimii ja/dahje sudno giehtačállosiid lohkamii.
Gáldut
Bibal = Bibal daihe Basse čala, mi sistes doalla boares ja ođđa testamenta kanonalaš girjid. 1895. Kristiania.
Bjørklund, Ivar 2019: Anders Bæra muitalusat 1825–1849. – Hætta, Lars & Bær, Anders: Muitalusat s. 201–223. Stamsund: Orkana Akademisk.
Friis, J. A. 1856: Lappisk Grammatik. Udarbeidet efter den finmarkiske Hoveddialekt eller Sproget, saaledes som det almindeligst tales i norsk Finmarken. Christiania: J. W. Cappelens Forlag.
Friis, J. A. 1887: Ordbog over det lappiske sprog med latinsk og norsk forklaring samt en oversigt over sprogets grammatik. Christiania: I kommission hos Jacob Dybwad.
Hætta, Lars & Bær, Anders 2019: Muitalusat. Doaimm. Nils Oskal & Johanna Johansen Ijäs & Ivar Bjørklund. Stamsund: Orkana Akademisk.
Magga, Ole Henrik 1985: Davvisámi čállinvuohki: čállinvuohkebargu 1973 rájes. – Maj-Lis Skaltje (doaimm.), Giella. Dutkan, dikšun ja oahpaheapmi. Dieđut 2/2985. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta.
Nuorttanaste. <https://web.archive.org/web/20110724042001/http://www.nuorttanaste.no/i…; (27.6.2025)