Ođđasat
- Joatkkaoahput oahpaheddjiide boahtte giđa
- Sámi logut muitalit 16
- Prográmmaoahput 2025 čavčča
- Sámi allaskuvlla doavttirgrádahasat Rivdulis
- Sávvat buresboahtima oahpposuorgái
- Professor Harald Gaski vuostáiválddii Ubmi universitehta 2024 gudnedoavttirduođaštusa
- Várdduo 2023 dieđabálkkašumi geigen
- Dutkanráđđi juolludii ruđa Eatnama Mánát Skuvlema Bálgáid alde prošektii
- Sámi allaskuvla sávvá hui ollu lihkku Johan Mathis Turi WINU bálkkašumiin
Vihtta hástalusa sámi demokratiijas
Sámi allaskuvlla dutki Torunn Pettersen lea mieldoaimmaheaddji ođđa girjjis mas dutkit guorahallet mannan sámediggeválggaid. Dutkiidjoavku fuomášuhttá guovddáš hástalusaid sámi demokratiijas.
Girji Sametingsvalg. Tilhørighet, deltakelse og partipolitikk lea almmuhuvvon. Girjjis lea 2017-sámediggeválggaid guorahallan, seammás go maiddái guovddáš sámepolitihkalaš gažaldagat gieđahallojuvvojit. Dan sáhttá dál nuvttá lohkat neahtas e-girjin, ja sáhttá maid oastit deaddiluvvon girjji.
Válggat 2017:s lágiduvvojedje maŋŋel go lei leamaš oalle moivvas Sámedikkis, go earret eará lei mearriduvvon eahpeluohttámuševttohus unnitlogustivrejupmái stuorámus bellodaga, Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) vuostá. Válgabeaivvi boađus čájehii čielga ovdáneami NSR:ii, ja Bargiidbellodaga boađus fas lei njiedjan.
- Lassin fáttáide nu go válgasearvan, válgagižžu ja bellodatpolitihka, de mii maiddái loktet jearaldagaid nu go maid galgá bidjat vuođđun go galgá iežas dovdat sápmelažžan ja movt lea sámi sivilaservodagain, dadjá dutki Jo Saglie. Son lea redigeren girjjis ovttas Mikkel Berg-Nordlie NIBR-OsloMet:s ja Torunn Pettersen Sámi Allaskuvllas.
Jienastuslohku lassána gávpogiin
Maŋŋil Sámedikki ásaheami 1989:s, de lea olbmuid lohku geat leat registreren iežaset Sámedikki jienastuslohkui, ja geain nu lea jienastanriekti sámediggeválggain, lassánan 5500:s gitta badjelaš 20.000:ii. Sápmelaččain Norggas leat eambbo go golbma njealljásis geat leat jienastuslohkui registrerejuvvon, geat orrot Sámis, dábálaččat daddjon sámi ássanguovlu, muhto oassi mat orrot válgabiriin Lulli-Norggas, lassána. Dađistaga gártet eambbo Sámediggái jienasteaddjit gávpotguovlluin, sihke Sámis ja olggobealde Sámi.
Dábálaččat lea Ávjovári válgabires – mas leat Guovdageaidnu, Kárášjohka ja Porsáŋgu ja gos sámegiella ja kultuvra lea nanus – leamaš eanemus sisačáliheapmi Sámedikki jienastuslohkui. 2021:s lea goitge Lulli-Norga gártan válgabiren mii lea stuorámus eaŋkilbire, ja Ávjovári ovdáneapmi lea bisánan.
- Lulli-Norggas leat Sámedikki jienastuslohkui registrerejuvvon válljejeaddjit dušše ovtta promilla daid ektui geat sáhttet jienastit stuoradiggeválggain. Dat dagaha bellodagaide váttisin olahit jienasteddjiid, ja jienasteddjiide váttisin oažžut dieđuid, dadjá Saglie.
Eavttut beassat jienastuslohkui
Unna unnitloguš sis geat leat registrerejuvvon jienastuslohkui, oaivvildit ahte eavttut sámediggeválggaid searvamii berrejit čavgejuvvot, čájehit dutkiid guorahallamat. Guovttis golbmasis oaivvildit ahte eavttut leat buorit nu go dál leat. Guoktelogiguokte proseanta oaivvilda ahte eavttut berrejit rievdaduvvot nu ahte eambbosat sáhttet dieđihit iežaset jienastuslohkui, ja logi proseantta oaivvilda ahte berrejit rievdaduvvot nu ahte gáržžida dieđiheami. Seammás leat čielga geográfalaš erohusat go guoská dasa geat áigot gáržžidit eavttuid: gávccinuppelohkái proseanta Ávjováris sáhtáše dohkkehit gáržžideami, ja dušše vihtta proseanta Lulli-Norggas.
Dutkit čujuhit hástálusaid sámi demokratiijas
Dutkit gesset ovdan positiivvalaš ovdáneami go Sámedikki jienastuslohku lea garrasit lassánan, ahte boađus das lea eambbo jienasteaddjit leat integrerejuvvon sámediggepolitihkkii. Seammás gesset ovdan vihtta hástalusa sámi demokratiijas Norggas:
- Njuolggadusat dieđihit iežas jienastuslohkui lokte vejolaš váttis jearaldagaid dasa mii guoská gii lea “doarvái sápmelaš”, sihke objektiivvalaččat ja subjektiivvalaččat, vai sáhttá searvat sámi demokratiijai. Rievtti mielde lea oalle stuora ovttaoaivilvuohta otná eavttuide, muhto mearriduvvon rájit sáhttet dovdot váttisin eaŋkil olbmuide.
- Gulahallan jienasteddjiiguin lea hástalus, go sámepolitihkka lea unnán gokčojuvvon stuorát riikamediain. Earenoamážit jienasteddjiide Lulli-Norggas sáhttá váttis oažžut doarvái dieđuid bellodagaid birra. Sosiála mediat ja persovnnalaš gulahallan sáhttá buoridit vehá, muhto aivve diehtojuohkinkanálaid bokte gulahallan sáhttá fas dagahit ahte váilot oktasaš arenat gos dehálaš gažaldagaid digaštallat.
- Politihkalaš erohusat leat dattetge smávvát eanas bellodagaid gaskkas. Ovtta ládje lea buorre go garvá čiekŋalis politihkalaš polariserema, muhto nuppe ládje lea fas váttisvuohtan jus jienasteaddjit eai nagot earuhit erohusaid bellodagaid gaskkas.
- Dutkit oidnet maid mearkkaid dasa ahte soapmásat politihkalaš dásis oidnet Sámedikki ovttalaš ja byråkráhtalaš struktuvran maid ii sáhte váikkuhit jienastanlihpuin. Diet oaidnu sáhttá nannejuvvot go bellodagat orrot oalle seammaláganat politihkalaš gažaldagain.
- Dasa lassin fuomášuhttet dutkit ahte vaikko leat ollu sápmelaččat áŋgirit searvan stuoraservodaga servviide, de ii goitge oro organiserejuvvon čielga sámi siviilaservodat nu nanus. Diekkár siviilaservodat lea dehálaš go galgá oažžut jienaid ovdan earenoamážit báikkálaš- ja regionálapolitihkas.
Deaddil dákko vai beasat lohkat girjji Sametingsvalg. Tilhørighet, deltakelse og partipolitikk. Fuomáš ahte girji lea dárogillii, čoahkkáigeassu eŋgelasgillii.