Muitaleapmi, drámá ja filbma
Oahppu oahpásnuhttá studeantta sámi teáhtera ja filmma áigeguovdilis fáttáide ja temáide ja drámáčállima mearkkašupmái sámi servodagas.
Oahppu gullá sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma fágaoahpuide. Prográmmastudeanta vállje juogo dán girjjálašvuođaoahpu dahje ovtta giellaoahpu (geahča prográmmaplánas).
Oahpahus- ja eksámengiella: Oahpahus- ja eksámengiella lea davvisámegiella. Muhtun logaldallamat sáhttet leat davviriikkalaš gielaide dehe eŋgelasgillii. Oahpahus eaŋgalsgillii ii dulkojuvvo. Eará gielaid oahpahus dulkojuvvo dárbbu mielde
Oahppočuoggá: 10
Oahppoáigi: Ovtta (1) lohkabaji badjel
Oahpahan- ja oahppanvuogit: Logaldallamat, čálalaš barggut, filmmaid ja teáhterčájálmasaid geahččan ja árvvoštallan. Áigeguovdilis 3 sámi čájálmasteavsttaid analyseren ja dulkon ja/dahje čájálmashárjehusaid čuovvun ja vejolašvuođaid mielde gárvves čájálmasaid árvvoštallan.
Oahpu lágideapmi: Oahppu lágiduvvo neahttadoarjjaoahpahussan: Logaldallamat leat neahta bokte ja lohkanbaji áiggi leat moadde deaivvadeami Guovdageainnus. Fysalaš deaivvademiide ii sáhte searvat neahta bokte.
- Sisabeassangáibádusat:
Ohcci galgá leat čađahan jogo SÁM-1002 Láidehus sámi girjjálašvuođadiehtagii (10 oč.), SÁM 106 Sámi girjjálašvuohta (10 oč.), SÁM 111 Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa (10 oč.) dahje vástideaddji oahpu.
• Dábálaš sisabeassangáibádusat alitohppui. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla, logahaga dahje gymnása) dahje reálagelbbolašvuohta. Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat olgoriikkaohcciide bohtet ovdan GSU-listtus. Go oahppu lágiduvvo sámegillii, de olgoriikkaohcciide ii gusto dárogielgáibádus, vrd. Forskrift om opptak til høgare utdanning § 2-2 (6).
• Sámegielmáhttu.
Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200–300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul.
- Oahpu sisdoallu:
Oahppu oahpásnuhttá studeantta sámi teáhtera ja filmma áigeguovdilis fáttáide ja temáide ja drámáčállima mearkkašupmái sámi servodagas. Oahpu áigge studeanta oahppá dovdat sámi muitalangirjjálašvuođa mihtilmas dovdomearkkaid ja temáid, ja oktavuođa dálá sámi teáhterii ja filbmii. Oahppu láidesta studeantta sámi teáhterčájálmasaid ja filmmaid kritihkalaš guorahallamii, analyseremii ja árvvoštallamii.
- Gáibádusat beassat eksámenii
Čuovvovaš gáibádusat leat eaktun beassat eksámenii:
• Joavko- dahje párrabarggu njálmmálaš ovdanbuktin, sullii 15 minuvtta
• Guokte 3–4-siidosaš čálalaš barggu
Barggut galget leat dohkkehuvvon ovdal go studeanta beassá eksámenii
- Eksámen
Guđa (6) diimmu oktagaslaš čálalaš skuvlaeksámen.
Árvosánit addojuvvojit ECTS-vuogádaga mielde, mas A lea buoremus árvosátni ja E lea vuolemus ceavzinárvosátni. F-árvosátni mearkkaša ahte ii leat ceavzán.
Jus leat jearaldagat mat gusket oahpposaji ohcamii, ohcanvuogádahkii, sisabeassangáibádusaide jna., váldde oktavuođa oahppohálddahusain e-boastta bokte: oahppohalddahus@samas.no