Luohtepoesiija ja lyrihkka
Oahpus guorahallojuvvojit luohtedajahusat ja sámi lyrihkka 1600-logu rájes gitta dálá áigái.
Oahppu gullá sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma geatnegahtton fágaoahpuide.
Oahpahus- ja eksámengiella: Oahpahus- ja eksámengiella lea davvisámegiella.
Oahppočuoggá: 10
Oahppoáigi: Ovtta (1) lohkabaji badjel
Oahpahan- ja oahppanvuogit: Logaldallamat, čálalaš barggut ja seminárat.
Oahpu lágideapmi: Oahppu lágiduvvo neahttadoarjjaoahpahussan: Logaldallamat leat neahta bokte ja lohkanbaji áiggi leat guokte geatnegahtton seminára Sámi allaskuvllas, Guovdageainnus. Semináraide ii leat vejolaš searvat neahta bokte.
- Sisabeassangáibádusat:
• Ohcci galgá leat čađahan jogo SÁM-1002 Láidehus sámi girjjálašvuođadiehtagii (10 oč.), SÁM 106 Sámi girjjálašvuohta (10 oč.), SÁM 111 Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa (10 oč.) dahje vástideaddji oahpu.
• Dábálaš sisabeassangáibádusat alitohppui. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla, logahaga dahje gymnása) dahje reálagelbbolašvuohta.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat olgoriikkaohcciide bohtet ovdan GSU-listtus. Go oahppu lágiduvvo sámegillii, de olgoriikkaohcciide ii gusto dárogielgáibádus, vrd. Forskrift om opptak til høgare utdanning § 2-2 (6).
• Sámegielmáhttu.
Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200–300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul.
- Oahpu sisdoallu:
Oahpus guorahallojuvvojit luohtedajahusat ja sámi lyrihkka 1600-logu rájes gitta dálá áigái. Oahppu oahpásnuhttá studeantta sámi lyrihka áigeguovdilis fáttáide ja temáide ja diktačállima mearkkašupmái sámi servodagas. Oahpu áigge studeanta beassá oahpásnuvvat sihke njálmmálaš ja čálalaš sámi poesiijai. Oahpus guorahallojuvvojit sámi diktačállima mihtilmas dáiddalaš ovdanbuktinvuogit ja daid ovdáneapmi historjjálaččat.
- Gáibádusat beassat eksámenii
Čuovvovaš gáibádusat leat eaktun beassat eksámenii:
- 3–4-siidosaš čálalaš bargu luohtepoesiijas
- 3–4-siidosaš čálalaš bargu sámi lyrihkas
- 10–15-minuhtasaš njálmmálaš ovdanbuktin guovtti semináras
Barggut galget leat dohkkehuvvon ovdal go studeanta beassá eksámenii.
- Eksámen
Guđa (6) diimmu oktagaslaš čálalaš skuvlaeksámen.
Árvosánit addojuvvojit ECTS-vuogádaga mielde, mas A lea buoremus árvosátni ja E lea vuolemus ceavzinárvosátni. F-árvosátni mearkkaša ahte ii leat ceavzán.
Jus leat jearaldagat mat gusket oahpposaji ohcamii, ohcanvuogádahkii, sisabeassangáibádusaide jna., váldde oktavuođa oahppohálddahusain e-boastta bokte: oahppohalddahus@samas.no