Ráđđehus lea dál almmuhan boahtte jagi stádabušeahta ja Sámi allaskuvlii evttohuvvo 132 miljon ruvnnu boahtte jahkái. Dát lea 3,2 miljon ruvnno lassáneapmi,muhto goitge 6 miljon ruvnnu unnit go min dárbu lea, nu ahte doalahit otná fálaldagaid. Dasa lassin juolluduvvo 9,3 miljon ruvnno Sámi ofelaččaide ja Fágalaš analysajovkui. Das lea lassáneapmái 300 duhát ruvnno, mii gokčá hadde- ja bálkálassáneami.

– Mii leimmet gal vuordán sakka eanet stádabušeahtas, danne go leat vuđolit ákkastallan sámi servodaga gelbbolašvuođa dárbbuid boahttevaš jagiid, dadjá rektor Liv Inger Somby.

Jus allaskuvlla bušeahta rámma ii lassan unnimus 6 miljon ruvnnuin stádabušeahta meannudeamis juovlamánu, de ferte allaskuvla geahpidit doaimmaid ja fálaldagaid.

– Min ásahussii váikkuha go lea árvaluvvon 6 miljon ruvnnu unnit doaimma ektui ja dát lei heajos sáhka odne, dadjá Somby.

Maid dát mearkkaša Sámi allaskuvlii?

Sámi allaskuvllas leat ollu áiggi bidjan čoahkkinastit eiseválddiiguin čilget makkár dárbbut leat sámi servodagain seanadeamis. Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna lea deattuhan sihke giellaloktema ja gelbbolašvuođaloktema – ja dán lea Sámi allaskuvla čuovvolan go leat evttohan doaimmaid boahttevaš jagiid.

Allaskuvla lea evttohan ásahit Sámi gealboguovddáža, nannet ja ovdánahttit Sámi AI lab, álggahit Sámi mánáideagárdeoahpaheaddji masterprográmma, ođasmahttit ja ovdánahttit Sámi journalistaoahpu, ásahit Sámi dokumentašuvnnaguovddáža ja álggahit Sámi oahpaheaddjeoahpu ph.d.-prográmma.

Ii oktage dáin evttohusain leat ožžon ruhtadeami 2026 stádabušeahtas.

– Mii eat ábut vuollánit, mii fertet mannat Stuorradiggái čoahkkinastit bellodagaiguin sámi servodaga dárbbuid birra- ja ákkastallat manne máhttolokten lea deháleamos oassi min servodagaid ovdáneamis, dadjá Somby.