BA - Single course

JUR-2002 Sámi kultuvrra riektesuodjalus

  • Oahpu lágideapmi: 2 fysalaš deaivvadeami Diehtosiiddas, ja muđui neahttaoahpahus.
  • Oahppokoda: JUR-2002
  • 10 oahppočuoggá
  • PDF icon Oahppoplána
  • Lohkanmearri
  • Diibmoplána ja deaivvadanplána: TimeEdit 
  • FUOM! Ovdal beasat dán ohppui álgit, fertet čađahan ja ceavzán JUR 101 Sámeriekti oahpu, mii maiddái čađahuvvo 2025 čavčča. Jus it leat ovdal čađahan dán oahpu dahje vástideaddji oahpu, de ávžžuhit maiddái JUR 101 Sámeriekti ohppui ohcat

Oahpu sisdoallu
Sámi álbmot lea unnitčeardda- ja eamiálbmot, ja danin lea sámi kultuvrras sierra riektesuodjalus nationála lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid bokte. Riektesuodjalus sihkkarastá ahte sámit besset eallit ja seailluhit sámi kultuvrra, ja stádas lea geatnegasvuohta sihkkarastit sámi kultuvrra riektesuodjalusa iešguđet eiseválddiid hálddašanválddi bokte.

Dát oahppu hukse JUR 101 Sámeriekti oahpu ala, gos studeanttat leat háhkan vuođđogelbbolašvuođa sáme- ja eamiálbmotrivttiin. Dán oahpus čiekŋudit studeanttat sámi kultuvrra riektesuodjalussii, ja ohppet dárkileabbo riektesuodjalusa mearkkašumi birra kulturdoaimmaheamis. Dákkár kulturdoaimmat sáhttet leat sámegielgeavaheapmi, sámi oahpahus, duodji ja dáidda, ja meahcásteapmi ja bivdu. Studeanttat ohppet maiddái mo sámiid iežaset riekteáddejupmi ja iešmearrideapmi dahká vuođu stáda geatnegasvuođaide sámi kultuvrra riektesuodjalusa hárrái.

Oahppu lea hábmejuvvon studeanttaide geain ii leat riektedieđametoda gelbbolašvuohta, muhto addá studeanttaide gelbbolašvuođa iežaset fágaárbevieruid metodalaš geahčastagas kritihkalaččat suokkardallat sámi kultuvrra riektesuodjalusa dihto fáttáid siskkobealde.

Oahpu gullevašvuohta
Oahppu lea doarjjafágan duodji ja hábmema bacheloras ja sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloras. Sáhttá dohkkehuvvot doarjjafágan maiddái eará bacheloroahpuin

Oahpahusgiella
Oahpahus- ja eksámengiella lea davvisámegiella. Lohkanmearri lea sámegillii, dárogillii ja eŋgelasgillii.

Oahpahan - ja oahppanvuogit
Logaldallamat, joavkoságastallamat ja proseassačállin. Vurdojuvvo ahte studeanttat oassálastet aktiivvalaččat buotlágan oahpahusvugiide ja lohket lohkanmeari áŋgirit. Studeantabarggut galget dábálaččat ovdanbuktot plenumas.

Ovdal beassá eksámenii, studeanta galgá:

  • Leat oassálastán unnimus 80 % fysalaš deaivvademiin Diehtosiiddas
  • Čađahan ja ožžon dohkkehuvvot ovtta oktagaslaš 4−5 siidosaš čálalaš bargobihtá
  • Ovdanbuktit barggu njálmmálaččat bagadallansemináras

Eksámen
Eksámen lea 5-beaivásaš ruovttueksámen mas studeanta čállá 5-7 siidosaš čállosa. Ovdasiidu ja gáldočujuhusat bohtet lassin siidomearrái.
Árvosánit addojuvvojit ECTS vuogádaga mielde, mas A lea buoremus árvosátni ja E lea vuolemus ceavzinárvosátni. F-árvosátni mearkkaša ahte ii leat ceavzán

Entrance requirements

  • Čađahan JUR 101 Sámeriekti (10 oč) oahpu dahje vástideaddji oahpu.
  • Dábálaš sisabeassangáibádusat alitoahpahussii. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga/gymnása) dahje reálagelbbolašvuohta. Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat olgoriikkaohcciide bohtet ovdan GSU-listtus.
  • Davvisámegielmáhttu.

Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200–300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul.