Latest news
- Apply for spring 2025 studies
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
Mannan vahkus lea leamaš Architecture of Aroha čájáhus sihke Johkamohkis ja Lulejus, oassin Luleåbiennalen 2024:s.
Sámi allaskuvlla duodjeprofessor Gunvor Guttorm ovttas Zoe Black, gii bargá Object Space nammasaš galleriijas mii lea Aucklandas, Tanya White gii lea maori duojár ja bargá maid Unitecas (teknihkalaš universitehtas) ja erenoamážit maori servošiid ektui, ja Jasmine Tehira gii bargá duojárin ja lea maiddái iežas dáiddalaš masterin bargamin. Maiddái Sámi allaskuvlla ovdalaš duodjestudeanta Biret Kristine Andersen Guvsám lea leamaš mielde.
- Mii leat dan maŋimuš jagi ráhkkanan čájáhussii Architecture of Aroha mii lea čájehuvvon Lulejubiennalas. Mii leat prošeavttas geahččan makkár kultuvrralaš mearkkašupmi lea gietkamis ja wahakuras. Čájáhusas Luleju biennalenis de čájeheimmet guokte wahakura, maid Tanya White lea duddjon ja guokte gietkama maid moai Biret Kristiniin letne duddjon, muitala Gunvor Guttorm.
Ávdnasat meahcis gárvves duodjin
Joavku lea bargan ovttas 2021 rájes go Norwegian Crafts ráhkadii Vessel bláđis čállosiid gietkama ja wahakura (maori mánnágore) birra. Mannan vahkus lea bargojoavku vuosttas geardde gávnnadan fysalaččat.
- Mii leat gávnnadan Johkamohkis gos mii leat beassan vázzit meahci ja oaidnit makkár vejolašvuođat leat ávnnastit, ja mo mii duddjoma oktavuođas oaidnit dan dáppe Sámis ja fas Aotearoas. Mii de meahccevánddardeamis leat geahččan mo min gieđalaš máhtut gávnnadit ja lei ge searveoahppan meahccevánddardeamis, muitala Gunvor.
Eamiálbmogiid jurddašeapmi buresveadjima ektui
Luleåbiennalena loahppadoaluin dolle maiddái duddjonbargobáji, mas geavahedje ee. osttuid ráhkadit goriid. Dat čatná oktii sámiid ostogeavaheami ja maoriid bargoteknihka go gođđet wahakura. Sotnabeaivve lei maid panelaságastallan gos digaštallojuvvui eanet makkár mearkkašupmi lea eamiálbmogiid jurddašeamis bures veadjimis das go jurddaša mo lihkada birrasis, čanastagat ovddežii ja sirdašupmi boahtte áigái.
- Min geahččansadji lea leamaš mo guovlu, jagiáigodagat, min lihkadeapmi meahcis ja ovttas ávdnasiiguin váikkuhit dálá gietkka- ja wahakura duddjoma, ja mo dan čatná oktii daiguin dieđuiguin gietkama ja wahakura birra mat leat gaskkustuvvon giela, lihkademiid ja geavaheami bokte. Mii leat maid fuomášuhttán dán prošeavttas ahte dát dávvirat lea nannosit čadnon riegádahttimii ja mánnádikšumii, dadjá Gunvor.
Čájáhussii leat maiddái ráhkaduvvon guokte oanehisfilmma, nubbi wahakura duddjomis ja nubbi gietkama duddjomi, ja filbmadahkki lea Karl Oskar Gustafsson.
Luleåbiennalen lea Skandinavia boarraseamos dáiddačájáhus.