Skip to main content
MA - Prográmmat

Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master

Dihtet go don ahte oahpaheaddjI lea máilmmi deháleamos ámmát? Mánáidskuvlaoahpaheaddji lea dehálaš olmmoš ohppiid eallimis ja dat mielddisbuktá stuora ovddasvástádusa. Du bargu lea áŋgiruššat ja movttiidahttit ohppiid oahppat, ja beroštit sin oahppobirrasis.

Oahpaheaddji lea okta servodaga deháleamos ámmáhin. Don leat dehálaš ohppiid eallimis, gii oainnát ohppiid ja áŋgirušat ja movttiidahtát sin oahppat ja ovdánit, ja lážát buori oahppobirrasa sidjiide. Oahpaheaddjis leat olu bargovejolašvuođat, ii dušše skuvllas, muhto máŋgga iešguđetlágán bargosajiin. 

Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 addá dutnje fágalaš ja praktihkalaš oahpu oahpahit vuođđoskuvllas earenoamážit álgocehkiin. Don oahpat mo heivehit oahpahusa juohke oahppi dárbbuide vai sii ohppet lohkat, čállit ja rehkenastit. Sámi oahpaheaddjeoahpu vuođđun lea sámegiella, sámi pedagogihkka, árbevirolaš máhttu ja eamiálbmotdiehtu. Oahpus maid ovdánahtát iežat digitála gelbbolašvuođa oahpahusa ja oahpponeavvuid dáfus. oahpahusas.   

Oahppu bistá vihtta (5) jagi  ja addá 300 oappočuoggá ja mastergráda. Dás gávnnat prográmmaplána.

Sisabeassangáibádusat
  • Oppalaš lohkangelbbolašvuohta.
  • Gaskamearálaš árvosátni 3 dárogielas ja sámegielas.
  •  

Norgga beale ohcci gáibiduvvo čuovvovaččat:

  •  Gaskamearalaš árvosáni 3 dárogielas (309 diimmu) ja sámegielas (309 diimmu).

Suoma bealde ohcciin gáibiduvvo čuovvovaččat:

Don deavddát dán gáibádusa jus dus lea:

  • Unnimusat gaskamearalaš árvosátni 7 dahje buoret ruoŧagielas ja sámegielas oktii loahppaduođaštusas / Lukion päästotodistus dahje 
  • Unnimusat gaskamearalaš árvosátni Lubenter approbatur dahje buoret ruoŧagielas ja sámegielas oktii studenteksamenis / Ylioppilastutkintotodistus

    Don gávnnat dieđut dáppe (dušše dárogillii) movt deavddit árvosánegáibádusa

Ruoŧa ohcciide gáibiduvvo čuovvovaččat:

Don deavddát dán gáibádusa jus dus lea:

  • Unnimusat gaskamearalaš árvosátni 3 dahje buoret  sámegielas ja svenska 1,2 ja 3 oktii dahje 
  • Unnimusat gaskamearalaš árvosátni 3 dahje buoret  sámegielas ja svenska som andrespråk 1,2 ja 3 oktii

Rehkenaste bustávvaárvosániid lohkoárvosátnin omregningstabell 5 vuođul dán siiddus poengberegningssiden. Jus gaskamearri šaddá unnimusat 3, de deavddát gáibádusa. 

Oahpahusa deaivvadeamit ja neahttaoahpahus

Oahppu lágiduvvo deaivvademiid, hárjehallanoahpahusa ja neahttaoahpahusa bokte. Juohke lohkanbajis (semesteris) leat gaskkal 4 ja 5 fysalaš deaivvadeami, mat lágiduvvojit Diehtosiiddas Guovdageainnus. Deaivvademiid ja hárjehallanoahpahusaid gaskkas lea neahttaoahpahus, neahttadeaivvadeamit ja iešheanalaš bargu.

Diibmoplána sáhtát oaidnit TimeEditas

1-7 prográmma huksehus ja fágat

2024 studeantajoavkku fágajuohkin
Oahpu geatnegahtton fágat leat álgooahpahus, pedagogihkka, sámegiella, matematihkka ja riikagiella. Riikagiella lea dárogiella, suomagiella dahje ruoŧagiella. Ovtta fága sáhttá ieš válljet, juogo duoji, luonddufága dahje matematihka 2, dahje lohkat fága eará oahppoásahusas sisriikkas dahje olgoriikkas. Válljenfágan sáhttá maid lohkat skuvlarelevánta fága.

Masterfága

Álgooahpahus lea du masterfága mas oažžut máhtu das, mo oahppi oahppá vuosttaš skuvlajagiid. Estehtalaš ja praktihkalaš bealit leat maid álgooahpahusa guovddážis. Masterfágabarggus don válljet álgooahpahusa siskkobealde fáttá, ja čađahat masterdutkosa. Masteris lea dutkan ja kritihkalaš jurddašeapmi guovddážis. 

Hárjehallan miehta Sámi 

Hárjehallat oahpaheaddjebarggu skuvllas lea dehálaš oassi oahpus. Buot oahppojagiid earret viđát jagi lea hárjehallanoahpahus, sullii golbma (3) vahku lohkanbajis, oktiibuot 115 beaivvi. Hárjehallanoahpahusas studeantta vásiha ja geahččaladdá oahpaheaddjirolla ja skuvlla árgabeaivvi ovttas mielstudeanttaiguin. Hárjehallanoahpaheaddjit skuvllain bagadallet studeanttaid. Hárjehallat beassá skuvllain miehtá Sámis sihke Norggas, Suomas ja Ruoŧas , ja sáhttá maid eará eamiálbmotguvlui vuolgit lonohallanortnegiid bokte. Hárjehallamiin vásiha iešguđet guovlluid giella- ja oahppandiliid, kultuvrralaš máŋggabealatvuođa, ja dovddiida riikkaid iešvuođaid ja oahppovuogádagaid.  

Lonohallan

Sámi allaskuvlla studeanttain leat buorit vejolašvuođat čađahit oanehit dahje guhkitáigge lonohallama olgoriikkas. Lonohallamis oahpásnuvat ođđa riikkaide, kultuvrraide ja gielaide, ja beasat čiekŋudit fáttáide ja surggiide mat eai soaitte gávdnot Norggas. Lonohallan lea buorre vejolašvuohta oaidnit máilmmi ja oažžut ođđa verddiid. Sáhtát leat lonohallamis 6 vahkus gitta 12 mánnui juohke oahppoprográmmas. Loga eambbo gosa sáhtát vuolgit lonohallamii dáppe. Máilbmi vuordá du!  

Bargovejolašvuođat 

Sámegielat oahpaheaddjit leat earenoamáš bivnnuhat go sis lea oahppu maid skuvllat miehtá Sámi ja olggobeale dárbbašit. Oahpus leat háhkan máŋggabealat gelbbolašvuođa sihke gielalaččat, fágalaččat ja olmmošlaččat bargat ohppiiguin, oahpahusas, oahppo- ja bajásšaddansuorggi áššiiguin, jođihemiin, ovdánahttimiin ja dutkamiin ja muđui sámi ja eamiálbmotáššiiguin.    

Buorit stipeandavejolašvuođat

Sámi oahpaheaddjeoahpuin leat buorit stipeandavejolašvuođat.  

  • Norggabeale Sámedikkis sáhtát oažžut gitta 90 000 NOK stipeandda jahkái, oktiibuot 450 000 NOK viđa jahkái. Sámedikki stipeanda guoská norgga-, ruota-ja suomabeale studeanttaide.
  • Norgga Stáhta Loatnakássas  sáhtát oažžut oahppoloana sihkkojuvvot 50 000 NOK go don leat geargan oahpaheaddjeoahpus. Áigemearri ohcat lea guhta mánu maŋŋel go lea geargan. Norgga stáhta loatnakássas  ozat.
  • Norgga Stáhta Loatnakássas sáhtát maid oažžut sihkkojuvvot 51 000 NOK iežat oahppoloanain go leat čađahan vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ja leat bargan oahpaheaddjin unnimusat golbma jagi. Eaktun lea ahte leat čađahan oahpu normerejuvvon áigái ( ii sáhte maŋŋonan oahpus) ja ahte leat bargan oahpaheaddjin unnimusat golbma vuosttaš guđa jagi maŋŋel go leat geargan oahpuin. Loga eanet das.
  • Jus orut Finnmárkkus ja Tromssas sáhtát oažžut sihkkojuvvot 20 proseantta iežat loanas go leat geargan oahpaheaddjeoahpus (liŋka). Sáhttá oažžut sihkkojuvvot eanemusat 30 000 NOK jahkásaččat. Dan lassin sáhtát vel, jus leat válbmen vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu ja barggat vuođđoskuvllas oahpaheaddjin, oažžut sihkkojuvvot  20 000 NOK jahkái.
Eanet dieđut 

Jus háliidat eanet diehitit sámi oahpaheaddjeoahpuid birra de sáhtát váldit oktavuođa: 

Jus leat jearaldagat mat gusket oahpposajeohcamii, ohcanvuogádahkii, sisabeassangáibádusaide jna., váldde oktavuođa oahppohálddahusain, oahppohalddahus@samas.no