BA - Sierra kursa

JUR 201 Boazoealáhusa riektevuođđu ja lágat

  • Oahpu lágideapmi: Neahttadoarjjaoahpahus: guokte fysalaš deaivvadeami Sámi allaskuvllas ja muđui neahttaoahpahus. Fysalaš deaivvademiide dábálaččat ii leat vejolaš searvat neahta bokte.
  • Oahpahusgiella: Oahpahus lágiduvvo dábálaččat davvisámegillii, muhto sáhttá muhtun logaldallan dáro- dahje ruoŧagillii dehe eŋgelasgillii. Oahpahus eŋgelasgillii ii dulkojuvvo. Eará gielaid oahpahus dulkojuvvo dárbbu mielde.
  • Oahppokoda: JUR 201
  • 10 oahppočuoggá
  • Liŋka: Oahppoplána
  • Liŋka: Diibmoplána
  • Jus leat jearaldagat mat gusket oahpposajeohcamii, ohcanvuogádahkii, sisabeassangáibádusaide jna., váldde oktavuođa oahppohálddahusain, oahppohalddahus@samas.no

 

Dán oahpus oahpásmuvvet studeanttat sámi boazoealáhusa riektevuđđui ja guovddáš lágaide mat gustojit boazoealáhussii. Oahpu vuolggasadji lea Norgga beale sámi riektedilli boazoealáhusa hárrái, muhto gieđahallá maiddái Ruoŧa ja Suoma beale sámi riektedili boazoealáhusa hárrái. Oahppu addá studentii gelbbolašvuođa buohtastahttit boazoealáhusa riektevuođu ja gustovaš lágaid váikkuhusa iešguđet riikkain Sámis.
Sámi boazoealáhusas leat máŋga riektevuođu, sihke riektevuođđu sámi riektekultuvrras, riektevuođđu dološ áiggiid rájes geavaheamis ja báikkálaš vieruiduvvon ávkkástallama vuođul. Dasa lassin lea maiddái riektevuođđu mii lea nannejuvvon lágain, ja riektesuodjalus riikkaidgaskasaš álbmotrievttis.
Oahppu gieđahallá sámi boazoealáhusa riektevuođu ja riektevuođu sisdoalu. Oahppu váldá vuolggasaji sihke sámi riektekultuvrras ja nationála rievttis, dološ áiggiid rájes geavaheamis (alders tids bruk) ja riektevierus (sedvane) mat nannejuvvojit boazodoallolágas ja eará guoskevaš lágain main lea mearkkašupmi boazoealáhussii. Oahppu gieđahallá boazodoallolága ja váldo láhkaásahusaid, ja guoskkaha maid deháleamos riikkaidgaskasaš njuolggadusaid mat suodjalit sámi boazoealáhusa. Oahppu addá studeanttaide gelbbolašvuođa kritihkalaččat árvvoštallat lágaid ja gustovaš láhkavuođđuduvvon reguleremiid boazoealáhusa riektevuođu, sámi kultuvrra ja riikkaidgaskasaš riektesuodjalusa hárrái.

 

OAHPAHAN- JA OAHPPANVUOGIT
Oahppanvuogit leat logaldallamat ja ságastallamat, bargobádji ja joavkobarggut. Vurdojuvvo ahte studeanttat oassálastet aktiivvalaččat buotlágan oahpahusvugiide ja lohket lohkanmeari áŋgirit. Studeantabarggut galget dábálaččat ovdanbuktot plenumas.

GÁIBÁDUSAT BEASSAT EKSÁMENII
Ovdal beassá eksámenii, studeanta galgá:
- Searvan deaivvademiide ja neahttaoahpahussii, unnimusat 75 %.
- Čađahan ja ožžon dohkkehuvvot ovtta oktagaslaš 3−5 siidosaš čálalaš bargobihtá mainna lea bargan olles oahpu áigge ja mii lea vuođđun eksámenii.
- Studeanta galgá ovdanbuktit barggu njálmmálaččat bagadallansemináras.

Filesize: 224 KB

Sisabeassangáibádusat

Dábálaš sisabeassangáibádusat alitoahpahussii. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga/gymnása) dahje reálagelbbolašvuohta. Dasa lassin galgá ohcci čađahan dahje čađaheame juogo boazoealáhus bachelorprográmma geatnegahtton fágaoahpuid (gč prográmmaplána) dahje vástideaddji oahpuid, dahje servodatfágalaš dahje juridihkalaš oahpuid.
Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul.